Alexander Heinrich Neus avaldas baltisaksasaksakeelsetes väljaannetes ("[[Dorpater Jahrbücher]]" 1835, "[[Inland]]" 1839–41) [[eesti rahvalaul]]ude tõlkeid koos selgitustega eesti rahvalaulu tekkimisaja, sisu ja vormi kohta. 1847. aastast oli ta kirjavahetuses [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]iga seoses oma tähtsama töö, tolle aja kohta eeskujuliku teadusliku eesti rahvalaulukogu koostamise ja väljaandmisega. Valimik "Estnische Volkslider. Urschift und Uebersetzung" (I–III, Tallinn, 1850–52) sisaldas 119 teksti (sh A. Knüpfferi, Fr. R. Kreutzwaldi jt käsikirjalistest kogudest), sissejuhatuses käsitles autor eesti rahvalaulu ainestikku, värsiehitust ja keelt; tekstid olid varustatud päritoluandmete või koguja nime ning kommentaaridega. Järgmine, koos Fr. R. Kreutzwaldiga [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] väljaandel avaldatud nn maagiliste laulude kogu ("Mythische und magische Lieder der Esten", SPtb, 1854) sisaldas peamiselt imitatsioone ja [[pseudofolkloor]]i (suuresti tänu Fr. R. Kreutzwaldile). Sellegi publikatsiooni sissejuhatuses anti selgitusi [[eesti rahvausund|eesti muistse usundi]] ja nõiakommete kohta, võrreldes seda teiste rahvaste usundiga.<ref name="ETBL" />
Neus avaldas ka kirjutisi eesti sõnalise vanavara, keeleteaduse, ajaloo ning pedagoogika alalt. Ta oli Tallinnas üks baltisaksa Eestimaa Kirjandusliku Ühingu ([[Estländische Literärische Gesellschaft]]) asutajaid (1842) ning aktiivsemaid liikmeid, juhatas 1842–53 ühingu koduloo osakonna. Neus esines ettekannetega eestlaste, nende keele, mütoloogia ja folkloori kohta. Ta avaldas oma luuletusi enda väljaandes "[[Inländische Dichtergarten]]" (Reval, 1828–30) ning tõlkis saksa keelde [[Tacitus]]e "[[Germania (raamat)|Germania]]" (Reval, 1826). Samuti osales ta [[Õpetatud Eesti Selts]]i tegevuses.<ref name="ETBL" />
