Arutlus metafüüsikast: erinevus redaktsioonide vahel

 

Kõige levinum ja kõige tähenduslikum arusaam [[Jumal]]ast, mis meil on, on küllalt hästi väljendatud nende sõnadega, et Jumal on absoluutselt [[täiuslikkus|täiuslik]] olend, kuid selle järelmeid ei võeta piisavalt arvesse; ning et sellesse rohkem süveneda, on kohane märkida, et looduses on palju täiesti erinevaid [[täius]]i, et Jumalal on need kõik kokku, ja et igaüks neist kuulub talle kõige suuremal määral. Peab ka teadma, mis on täius; selle küllalt kindel tunnus on, et vormid või loomused, millel ei saa olla viimset astet, ei ole täiused, nagu näiteks [[arv]]u ja [[kuju]] loomus. Sest kõige suurem arv (või siis kõikide arvude arv) toovad kaasa [[vastuolu]], kuid kõige suurem [[teadmine]] ja [[kõikvõimsus]] ei sisalda vähimatki [[võimatus]]t. Järelikult on vägi ja teadmine täiused, ning kuivõrd need kuuluvad Jumalale, ei ole neil piire. Millest järeldub, et Jumal, kellel on ülim ja lõpmatu [[tarkus]], toimib kõige täiuslikumal viisil mitte ainult [[metafüüsika|metafüüsilises]], vaid ka moraalses mõttes, ning et meie kohta võib öelda nii, et mida rohkem ollakse valgustatud ja informeeritud Jumala tegude kohta, seda enam kaldutakse leidma, et need on suurepärased ning rahuldavad täielikult kõike, mida oleks võidud soovida.

 

{{pooleli}}