Kuramaa hertsog: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kuramaa hertsog''' (ametlikult '''Kuramaa ja Zemgale hertsog'''; [[saksa keel|saksa]] ''Herzog von Kurland und Semgallen'') oli [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] valitseja [[16. sajand|16.]]–[[18. sajand]]il.
{{Endine riik
|nimi = [[Kuramaa hertsogiriik]]<br>'''Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik''' <br>[[ladina keel|ladina]] ''Ducatus Curlandiae et Semigalliae''<br>[[saksa keel|saksa]] ''Herzogtum Kurland und Semgallen''<br>[[läti keel|läti]]es ''Kurzemes un Zemgales hercogiste''
|lipp = [[Pilt:Flag of Courland (state).svg|200px]]
|lipp-tekst = [[Kuramaa hertsogiriigi lipp]]
|vapp = [[Pilt:Coat of Arms of Duchy of Courland.jpg|125px]]
|vapp-tekst = Kuramaa hertsogiriigi vapp 1769–1795
|tunnus =
|tunnus-tekst =
|asukoht = [[Pilt:Podział administracyjny I RP.png|300px]]
|asukoht-selite = Kuramaa ja [[Rzeczpospolita]], [[1569]] – [[1660]]
|algusaasta = [[1561]]
|loppaasta = [[1795]]
|valitsusvorm = monarhia
|osa =
|ajalugu1 =
|pvm1 =
|ajalugu2 =
|pvm2 =
|ajalugu3 =
|pvm3 =
|ajalugu4 =
|pvm4 =
|ajalugu5 =
|pvm5 =
|riigikeel =
|peamised-keeled = [[saksa keel]]
|pealinn = [[Kuldīga]] ([[saksa keel]]es ''Goldingen''), hiljem Miitavi (saksa keeles ''Mitau''
|pealinn-koordinaadid =
|pealinn-nimi =
|riigipea = hertsog
|Riigipea-nimi =
|riigipea2 =
|Riigipea-nimi2 =
|religioon = [[protestantism]]
|pindala =
|rahvaarv =
|rahvaloendus =
|rahvastikutihedus =
|rahaühik =
|eelnenud =
|eelnes =
|järgnevad =
|järgnes =
|hümn =
|hümn-liik =
|motto =
|lühend =
|auto =
|kirjaoskus =
|põllumajandus =
|teenused =
|tootmine =
|suunakood =
|ajavöönd =
|suveaeg =
|skp =
|hdi =
|alaviide =
}}
==Kuramaa hertsogiriik==
{{Vaata|Kuramaa hertsogiriik}}
Esimene Kuramaa hertsog oli [[Liivi ordu]] viimane [[Liivi ordu maameister|ordumeister]] [[Gotthard Kettler]], kes [[1561]]. aasta sügisel andis senised orduvaldused [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II]] kaitse alla. [[1562]]. aasta [[5. märts]]il likvideeriti Liivi ordu lõplikult ja selle [[Väina]] jõest lõuna poole jäävatest aladest moodustati Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik. Kettler sai selle esimeseks hertsogiks, andes Zygmunt II-le [[vasall]]ivande. Nõnda sarnanes Kuramaa hertsogi positsioon [[Preisimaa hertsog]]i omaga.
8. rida ⟶ 68. rida:
Kuni [[1711]]. aastani olid Kuramaa hertsogiteks [[Kettler]]id. Riigi kõige võimekamaks valitsejaks peetakse [[Jakob Kettler]]it (valitses [[1642]]–[[1682]]). 18. sajandi alguses, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, langes Kuramaa [[Venemaa]] mõjusfääri, kuigi Kuramaa hertsog jäi ametlikult Poola vasalliks; järgnevad Kuramaa hertsogid olid Venemaa valitsejate soosikud. Viimased Kuramaa hertsogid tegelesid kultuuri ja hariduse edendamisega [[valgustusajastu]] vaimus. Kuramaa hertsogiriik likvideeriti [[1795]]. aastal [[Kolmas Poola jagamine|kolmanda Poola jagamise]] käigus ja Kuramaa hertsogi tiitel lisandus järgnevalt [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] titulatuurile.
===[[Kettlerid]]===
*[[1561]]–1587 [[Gotthard Kettler]] ([[1559]]–1561 [[Liivi ordu]] maameister)
*[[1587]]–1639 [[Friedrich Kettler]]
*[[1639]]–1682 [[Jacob Kettler]]
*[[1682]]–1698 [[Friedrich Casimir Kettler]]
*[[1698]]–1711 [[Friedrich Wilhelm Kettler]]
*[[1711]]–1730 [[Anna Ivanovna]] (eelmise abikaasa, [[1730]]–[[1740]] [[Venemaa]] keisrinna)
*[[1730]]–1737 [[Ferdinand Kettler]]
===[[Bironid]] (Bührenid)===
*[[1737]]–1741 [[Ernst Johann Biron]] (alates [[1740]]. aastast oli Venemaa regent)
===Teised aadlisuguvõsad===
*[[1741]] [[Ludwig Ernst]] (Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni hertsog)
*[[1758]]–1763 [[Karl Christian Joseph]] (Saksi prints)
===[[Bironid]] (uuesti)===
*[[1763]]–1769 [[Ernst Johann Biron]] (uuesti)
*[[1769]]–1795 [[Peter Biron]]
===[[Romanovid]]''' (personaalunioon Venemaaga)===
*[[1795]]–1796 [[Katariina II]]
*[[1796]]–1801 [[Paul I]]
*[[1801]]–1825 [[Aleksander I]]
*[[1825]]–1855 [[Nikolai I]]
*[[1855]]–1881 [[Aleksander II]]
*[[1881]]–1894 [[Aleksander III]]
*[[1894]]–1917 [[Nikolai II]]
[[Kategooria:Läti ajalugu]]
[[Kategooria:Rzeczpospolita]]
| |||