Erinevus lehekülje "16. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

 
Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele.
 
==Saare-Lääne vaenus==
{{Vaata|Saare-Lääne vaenus}}
[[1530]]. aasta oktoobris oli senine Saare-Lääne ja ka [[Tallinna piiskop]] [[Georg von Tiesenhausen]] ootamatult surnud ning Saare-Lääne toomkapiitel ja rüütelkond valisid uueks piiskopiks kohaliku aadelkonna seast pärineva [[Reinhold von Buxhoeveden]]i. Kuid juba tema valimise ajal avaldasid mitmed [[Läänemaa]] aadlikud eesotsas mõjuvõimsa rüütelkonna liidri [[Georg von Ungern]]iga valitud piiskopi ehk elekti vastu meelt.
 
==Koadjuutorivaenus==
58 997

muudatust