Redaktsioon: 11. märts 2013, kell 03:12 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 2 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuni 2013, kell 22:40 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Porkuni E.Piirisild 2007.jpg\|thumb\|Porkuni linnuse rekonstruktsioon.]] '''Porkuni piiskopilinnus''' ([[saksa keel\|sks]] ''Schloß Borkholm'') oli [[Tallinna piiskop]]ile kuulunud linnus [[Virumaa]]l. Kaasajal jäävad piiskopilinnuse varemed [[Tamsalu vald\|Tamsalu valla]] territooriumile. Linnus rajati [[Porkuni järv]]e kaldal asuvale künkale aastail [[1477]]–[[1479]] Tallinna piiskopi [[Simon von der Borch]]i valitsusajal, Tallinna piiskoppidele antud [[lauamõis]]a alale. ~~Tema~~von der Borchi järgi sai koht ka oma nime (''Borchholm''-Borchi saar). Ebakorrapärase nelinurgaga moodustanud laagerkastell-linnuse nurkades asusid suurtükitornid. Tõenäoliselt pole linnust piiranud ringmüüri ja torne rajatud kogu nende kõrguses siiski üheaegselt, vaid pikema perioodi vältel. Väravatorni kaunistasid algselt mälestuskivi [[Tallinna piiskopkond\|Tallinna piiskopkonna]] ja von der [[Borch]]i perekonna [[vapp]]idega. Kindluses oli kinnitatud seinale ka Tallinna piiskopi [[Johann Blankenfeld]]i (1514–1524) vapp. Linnuse kabeli koori ehituse osadeks olevad ümarkaarsed [[apsiid]]id (eendehitused) on iseloomulikud romaani perioodile. Torni tippu ehtiv mašikuliifriis pärineb aga hoopis hilisemast ajast, nagu kinnitab [[17. sajand\|17.]] ja [[19. sajand]]il Porkuni linnusest loodud gravüüride võrdlus. Linnus sai raskelt kannatada [[1558]]. aastal [[Liivi sõda\|Liivi sõjas]]: 1558. aasta juulis piirasid lossi [[Moskva tsaaririik\|Moskva tsaaririigi]] väed ja vallutasid selle, 1558. aasta oktoobris piirasid [[Liivi ordu]]väed kindlust, kuid edutult ja 1558. aasta novembris enne kindluse mahajätmist põletasid vene väed kindluse, kuid pärast sõjakäiku [[Rakvere]]le asusid taas seal laagrisse. [[1561]]. aastal [[31. mai]]l ja [[30. september\|30. septembril]] proovis kindlust vallutada [[Holsteini hertsog]] [[Magnus]], kuna pidas seda Tallinna piiskopi [[pärandus]]ena endale kuuluvaks, kuid Rootsi väeülem [[Klas Horn (1517–1566)\|Klas Horn]] võitis selle oma kuningale. Linnus sai raskelt kannatada [[1558]]. aastal [[Liivi sõda\|Liivi sõjas]], kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema. Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle. Sõja järel kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema. Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui Moskva tsaaririik loobus muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle. [[17. sajand Eestis\|17. sajand]]il kindlust Rootsi [[maarevisjoniraamat]]ustes ei nimetata. [[Porkuni mõis\|Piirkond]] ise kuulus [[Tiesenhausenid\|Tiesenhausenitele]], kellelt see [[mõisate reduktsioon]]i ajal riigistati Rootsi riigi kasuks, kuid kellele see [[Venemaa keisririik\|see Venemaa keisririigi]] ajal uuesti tagastati. Praeguseks on linnusest alles vaid vundament ja üks väravatorn, milles paikneb [[paemuuseum]]. 22. rida ⟶ 24. rida: Pilt:Porkuni linnuse ehitamise aasta.jpg </gallery> ==Vaata ka== *[[Porkuni mõis]] ==Välislingid== {{kultuurimälestis\|ID=15845}}

Porkuni piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel