Redaktsioon: 10. juuni 2013, kell 22:00 redigeeri Kaniivel (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 14 372 muudatust →‎Viited ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuni 2013, kell 22:03 redigeeri eemalda Kaniivel (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 14 372 muudatust →‎Karusnahakaubandus Uuem muudatus →
85. rida: [[Pilt:Beaver wars map.jpg\|thumb\|350px\|Kaart, mis näitab suurte hõimude ja asunduste ligikaudset asukohta.]] "[[Ville-Marie (Québec)\|Ville-Marie]]" kaubapunkt, mis asutati praegusel Montréali saarel, muutus kiiresti Prantsuse karusnahakaubanduse majanduslikuks keskuseks. See juhtub suuresti tänu kaubapunkti erilisele asukohale [[Saint Lawrence'i jõgi\|Saint Lawrence'i jõe]] ääres. Siit kerkis esile uus majandusharu, mis pakkus Uus-Prantsusmaa asunikele suuremaid majanduslikke võimalusi. Detsembris 1627 asutati [[Uus-Prantsusmaa Kompanii]] ja sellele anti äriõigused koguda ja eksportida [[karusnahk]]u Prantsuse asumaadelt. Kaubeldes [[Pärismaalased\|~~põliselenikega~~põliselanikega]] ja kindlustades endale peamised turud kasvas selle võim järgmisel kümnendil pidevalt. Selle tulemusel sai kompanii kehtestada kindlad hinnad karusnahkadele ja teistele vääriskaupadele, sageli selleks, et kaitsta oma majanduslikku ülemvõimu kaubanduspartnerite ja teiste majandusharude üle. Karusnahakaubandus põhines kaubal, mis oli väikesemahuline, kuid suure väärtusega. Selle tõttu suutis see meelitada suuremat tähelepanu ja/või sisendkapitali, mis muidu oleks suunatud teistele majandusharudele. Montréali piirkonna põllumajandussektor oli vähese kasvuga; põllumajandus jäi suuremas osas elatusallika tasemele, väheste või puuduvate kaubanduseesmärkidega väljaspool Prantsuse [[koloonia]]t. See on peamine näide karusnahakaubanduse halvavast mõjust oma majanduslikele lähivaldkondadele.

Uus-Prantsusmaa: erinevus redaktsioonide vahel