Erinevus lehekülje "Ferromagnetism" redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud
P (Robot: muudetud 40 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P (parandasin skripti abil kriipsud)
:''Mitte segamini ajada [[Ferrimagnetism]]iga; ülevaateks vaata [[Magnetism]].''
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:MagnetEZ.jpg|thumbpisi|[[Alnico]] raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks.]]
'''Ferromagnetism''' on baasmehanism, millega teatud [[materjal]]id (näiteks [[raud]]) moodustavad [[püsimagnet]]eid või tõmbuvad [[magnet]]itega. [[Füüsika]]s eristatakse mitut erinevat tüüpi [[magnetism]]i. Ferromagnetism (koos [[ferrimagnetism]]iga) <ref>{{harvnb|Chikazumi|2009|p=118}}</ref> on kõige tugevamat tüüpi ja see on ainuke tüüp, mis tekitab küllalt tugevaid jõudusid, et neid tunda. Muud ained reageerivad nõrgalt [[paramagnetism]]i ja [[diamagnetism]]i poolt tekitatud magnetilistele väljadele. Nende väljade jõud on nii nõrgad, et neid saab kindlaks teha ainult tundliku aparatuuriga laboratooriumis.
 
Püsimagnetid (materjalid, mida saab magnetiseerida välise [[Magnetväli|magnetvälja]] poolt ja mis püsivad magnetiseerunud pärast välise välja eemaldamist), on kas ferromagneetikud või ferrimagneetikud, nagu ka materjalid, mis nähtavalt nende poole tõmbuvad. Üksikud ained on ferromagneetikud. Neist tuntumad on raud, [[nikkel]], [[koobalt]] ja suurem osa nende sulameid, mõned haruldaste [[muldmetallid|muldmetallide]] ühendid ja mõned looduslikult esinevad mineraalid nagu magnetiseerunud [[magnetiit]].
 
Ferromagnetism on väga tähtis tööstuses ja modernses tehnoloogias ning on aluseks paljudele elektrilistele ja elektromehaanilistele seadmetele nagu näiteks [[elektromagnet]]id, [[elektrimootor]]id, [[generaatorelektrigeneraator]]id, [[transformaator]]id ja magnetsalvestuses nagu näiteks [[magnetofon]]id ja [[kõvaketas|kõvakettad]].
 
==Ajalugu ja eristus ferrimagnetismist==
 
Ajalooliselt termin ''ferromagnet'' omastati igale materjalile, mis omas iseeneslikku magnetiseerumist: summaarne magnetmoment välise magnetvälja puudumisel. See üldine definitsioon on siiamaani tavakasutuses. Viimasel ajal on kindlaks tehtud eri klassi iseeneslikku magnetiseerumist juhul, kui esineb rohkem kui üks magneetiline ioon elementaarraku kohta materjalis. Sellest tuleneb "ferromagnetismi" rangem definitsioon, mida kasutatakse ferrimagnetismist eristamiseks. Materjal on "ferromagneetik" täpsemas mõttes ainult, kui ''kõik'' magneetilised ioonid annavad positiivse panuse summaarsesse magnetiseerumisse. Kui osad magneetilised ioonid ''vähendavad'' summarset magnetiseerumist (kui nad on osaliselt ''vastupidiselt'' suunatud), siis on materjal ''ferrimagneetik''.<ref>{{cite journal|last=Herrera|first=J. M.|coauthors=Bachschmidt, A, Villain, F, Bleuzen, A, Marvaud, V, Wernsdorfer, W, Verdaguer, M|title=Mixed valency and magnetism in cyanometallates and Prussian blue analogues|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society A: Mathematical, Physical and Engineering Sciences|date=13 January 2008|volume=366|issue=1862|pages=127–138|doi=10.1098/rsta.2007.2145}}</ref> Kui joondunud ja vastupidiselt joondunud ioonide momendid on täielikus tasakaalus, nii et summaarne magnetiseerumus oleks null olenemata magneetilisest korrastatusest, siis on aine [[antiferromagnetism|antiferromagneetik]]. Need joondumise efektid toimuvad ainult allpool teatud kriitilist [[temperatuur]]i, mida kutsutakse [[Curie punkt|Curie temperatuuriks]] (ferromagneetikute ja ferrimagneetikute puhul) või [[Neeli temperatuur]]iks (antiferromagneetikute puhul).
 
| date = 1963
| location = USA
| pages = 37.5-375–37.6
| url = http://books.google.com/books?id=bDF-uoUmttUC&pg=SA4-PA4&dq=%22inclined+plane%22++%22conservation+of+energy%22&hl=en&sa=X&ei=gQtdT6iLCanSiAK22tCsCw&ved=0CGwQ6AEwBg#v=onepage&q=%22inclined%20plane%22%20%20%22conservation%20of%20energy%22&f=false
| doi =
16 913

muudatust