Redaktsioon: 23. aprill 2013, kell 08:36 redigeeri 84.52.55.44 (arutelu) viited ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuni 2013, kell 10:08 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
22. rida: Aastatel 1927–1930 ehitati Raudtee Peatehases viis laiarööpmelist bensiinimootorvagunit peamiselt Lõuna-Eesti liinide (Tartu lähistel Elva-Tartu-Jõgeva ja Tartu-Põlva-Petseri-Võru-Valga) tarbeks. Bensiinimootorvagunite kered ja veermikud tehti Tallinnas, mootorid telliti aga Saksamaalt. [[1935]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes üks [[elektriline veoülekanne\|elektrilise veoülekandega]] diiselmootorvagun [[DeM 31]] [[laiarööpmeline raudtee\|laiarööpmelise raudtee]] Tallinna-Haapsalu liini tarbeks. Mootorvagun komplekteeriti [[diiselmootor]]iga [[Taani]]st, [[veoelektrimootor]]itega [[Rootsi]]st, [[~~generaator~~elektrigeneraator]]i valmistas Eesti [[Volta tehas]]. Vagunit tähisega "DeM 31" hakati Saksamaal Berliini ja Hamburgi vahel ühendust pidava "Lendava Hamburglase" eeskujul nimetatama [[Lendav Läänlane\|Lendavaks Läänlaseks]].<ref>Tõnu Tammearu, Kees Vanamölder, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/11/?headerID=1723 Elektrimootorvagunist rööbasbussini], [[Tehnikamaailm]], November 2009</ref> Sarnast kitsarööpmelist diiselmootorvagunit [[DeM 1]] võib veel näha [[Lavassaare muuseumraudtee]]l. [[Kitsarööpmeline raudtee\|Kitsarööpmelise raudtee]] jaoks ehitasid diiselmootorvaguneid ka [[Tallinna Sadamatehased]].

Balti Raudtee Peatehased: erinevus redaktsioonide vahel