Erinevus lehekülje "Elektrivool" redaktsioonide vahel

Lisatud 776 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (Bot: Migrating 86 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q11651 (translate me))
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}{{viita}}
{{Elektromagnetism|cTopic=[[Magnetostaatika]]}}
'''Elektrivool''' on [[elektrilaeng]]ute suunatud liikumine [[elektriahel]]as. Laenguid kannavad metallist ahelaosades [[elektron]]id, [[pooljuht]]ides elektronid ja [[aukjuhtivus|augud]], vedelates ja tahketes [[elektrolüüt]]ides [[ioon]]id, gaasides elektronid ja ioonid, [[vaakum]]is teatud tingimustel elektronid.
'''Elektrivool''' on positiivse või negatiivse [[elektrilaeng]]uga [[laengukandja]]te korrapärane liikumine.
 
Esimene elektrivoolu allikas oli [[galvaanielement]].
Laengukandjate korrapärast liikumist [[Elektrijuhid|elektri-]] või [[Pooljuhid|pooljuhis]] [[Elektriväli|elektrivälja]] mõjul nimetatakse [[juhtivusvool]]uks.
 
[[Pilt:Current notation.svg|pisi|200px|Elektronide (roheline joon) ja positiivsete laengute (punane joon) liikumise suunad [[vooluring]]is]]
Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist [[vaakum]]is või keskkonnas, millel puudub [[elektrijuhtivus]], nimetatakse [[konvektsioonvool]]uks.
==Elektrivoolu suund==
 
Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete [[laengukandjalaeng]]teute liikumise suund (plussiltvooluallika miinuselevälisahelas pluss[[elektrood]]ilt miinuselektroodile). [[Elektron]]id liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile).
Seotud elektrilaengute ehk [[dielektrik]]ute [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning [[ioonvõre]]ga [[kristall]]iliste dielektrikute [[ioon]]ide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku [[polarisatsioon]]i, nimetatakse [[polarisatsioonvool]]uks.
[[File:Types of current.svg|thumb|200px|Elektrivoolu liigid ajalise muutumise järgi:<br/>alalisvool (punane), pulseervool (sinine), vahelduvvool (roheline), muutlik vool (hall)]]
 
==Elektrivoolu iseloomustavad suurused==
 
Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks [[füüsikaline suurus|füüsikaliseteks suuruseteks]] on [[voolutugevus]], [[voolutihedus]] ja [[pinge (elekter)|pinge]].
 
==Elektrivooluga kaasnevad nähtused==
 
Elektrivooluga kaasneb alati [[magnetväli]].
 
Elektrivoolud kui magnetvälja allikad jagunevad omakorda makroskoopilisteks vooludeks nagu juhtivus– ja konvektsioonvool ning molekulaarseteks vooludeks nagu mikro– ja nihkevool, mis vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides.
 
Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse [[nihkevool]]uks. Nihkevoolu olemust väljendavad [[Maxwelli võrrandid]].
 
==Elektrivoolu liigid==
Voolu ajalise muutumise laadi järgi eristatakse kestvalt ühesuunalist [[alalisvool]]u ja [[periood]]iliselt muutuva suunaga [[vahelduvvool]]u. Alalisvoolu, mille hetkväärtus perioodiliselt muutub, nimetatakse pulseervooluks; niisugune on näiteks [[alaldi]] väljundvool. Vahelduvvoolu tähtsaim liik on siinusvool, mille hetkväärtus muutub [[siinus]]funktsiooni järgi.
 
ElektrilaengugaLaengukandjate laetudkorrapärast makroosakesteliikumist või[[Elektrijuht|elektrijuhis]] kehadenimetatakse [[juhtivusvool]]uks. Elektrilaenguga makroosakeste liikumist [[vaakum]]is või keskkonnas, millel puudub [[elektrijuhtivus]], nimetatakse [[konvektsioonvool]]uks.
Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: [[alalisvool]] ja [[vahelduvvool]].
MuutuvaElektrivooluga vahelduvelektriväljakaasneb alati [[magnetväli]]. Ajas muutuva elektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse [[nihkevool]]uks. Nihkevoolu olemust väljendavad [[Maxwelli võrrandid]].
 
Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks [[füüsikaline suurus|füüsikaliseteksfüüsikalisteks suurusetekssuurusteks]] on [[voolutugevus]], [[voolutihedus]] ja [[pinge (elekter)|pingevoolutihedus]].
==Elektrivoolu suund==
 
==Elektrivool füüsikalise suurusena==
Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete [[laengukandja]]te liikumise suund (plussilt miinusele). [[Elektron]]id liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile).
Termin „elektrivool“ on ülalkirjeldatud füüsikalise nähtuse kõrval kasutusel ka amprites mõõdetava elektrilise suuruse tähenduses, näiteks Euroopa standardis IEC 60027-7 (2010-05) ''electric current'', samuti vastavas Eesti standardis.<ref>EVS-EN 60027-1:2006 + A2:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähised. Osa 1: Üldtähised</ref>.
 
Elektrivoolu ja ühtlasi voolutugevuse tähise ''I'' (prantsuskeelse nimetuse ''intensité de courant'' esitäht) võttis kasutusele prantsuse füüsik [[André-Marie Ampère]] (1775 ‒ 1836), kelle järgi hiljem nimetati elektrivoolu ühik ‒ [[amper]].
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Elekter]]
[[Kategooria:Elektrotehnika]]