Gustav Mahler: erinevus redaktsioonide vahel

1880. aasta suvel debüteeris Mahler professionaalse dirigendina väikeses puuteatrispuitteatris, [[Linz]]ist lõunas [[Bad Hall]]i linnakeseskuurortlinnakeses.<ref name=Carr23 /> TaSeal juhatasmängiti ühtainult [[operett]]i, millegae. Mahler nõustusei tegelematahtnud allesoperetti pärast sedajuhatada, kui pianistkuid Julius Epstein lubas,julgustas etteda seeseda aitabtööd talvastu võtma, lubades, et peagi karjäärisjõuab Mahler oma edasikarjääriga liikudakaugemale.<ref name=Carr24 /> 1881. aastal sidus Mahler end Laibachi (praeguse [[Ljubljana]] (Laibachi) Maateatriga (''Landestheater''), mis oli küll väike, kuid leidlikeleidlik, lavastusteganing javõttis ambitsioonikaskavva tõsisemaid tükke. Seal juhatas Mahler esmakordselt täispikkuses ooperit, [[Giuseppe Verdi]] "[[Trubaduur (ooper)|Trubaduur]]i". Kokku dirigeeris ta LujubljanasLjubljanas kuue aastakuu jooksul rohkmrohkem kui 50 ooperit.<ref name=Carr31>Carr, lk 30–31</ref> Seejärel naasis Mahler Viini, kus temast sai [[Carltheater]]i osaajaga [[koormeister]].<ref name=Franklin2>Franklin, 2. peatükk "Early conducting career, 1880–83".</ref>

1883. aasta jaanuaris sai Mahlerist Olmützi (praeguse [[Olomouc]]i (Olmützi) allakäiva teatri dirigent.<ref name=Carr31 /> Ta kirjutas hiljem: "Sellest hetkest, mil ma astusin üle lävepakuOlmützi teatri läve, tundsin ma, nagu ootaksin Jumala raevu."<ref name=Carr32>Carr, lk 32–34</ref> Mahler sai küll orkestriga halvasti läbi, kuid tõi siiski lavale viis uut ooperit, nende seas [[Georges Bizet]]' "[[Carmen (ooper)|Carmeni]]", ning võitis ajakirjanduse, mis oli talle esialgu vaenulik, enda poolele.<ref name=Carr32 /> Pärast nädalast katseaega augustis 1883 sai temast "muusika- ja koorijuht" [[Kassel]]i Kuninglikus Teatris.<ref name=Franklin2 /> Tegelikult oliallus ta teatri kapellmeistrikapellmeistrile [[Wilhelm Treiber]]i alamile, kes ei sallinud Mahlerit ja tegihakkas helilooja elu armetuksrikkuma.<ref name=Carr35>Carr, lk 35–40</ref> Vaatamata ebameeldivale õhkkonnale oli Mahleril Kasselis ka edukamaid hetki. Ta juhatas seal oma lemmikooperit, [[Carl Maria von Weber]]i "[[Nõidkütt]]i".<ref name=Sadie507>Sadie, lk 507</ref> ja 23. juunil 1884 enda kirjutatud muusikat [[Joseph Victor von Scheffel]]i näidendile "[[Der Trompeter von Säkkingen]]" ("Trompetimängija Säkkingenist"). See oli esimene kontsert, millel kanti avalikult ette Mahleri teos. SuurSuurem osa muusikast näidendile "Der Trompeter von Säkkingen" on kaduma läinud. SelleÜht selle osa "Blumine" üht motiivi kasutas Mahler oma "[[Mahleri 1. sümfoonia|Esimese sümfoonia]]" algses, viieosalises versioonis.<ref name=Sadie507 /> Samal ajal oli MahlerMahleril kirglikus,palav kuid õnnetus suhtesarmulugu sopran [[Johanna Richter]]iga. TaSee kirjutasinspireeris teda kirjutama rea armastusluuletusi, millest sai laulutsükli "[[Rändselli laulud]]" ("Lieder eines fahrenden Gesellen") tekst.<ref name=Carr35 />