|
Pärast ülikoolist lahkumist 1879. aastal töötas Mahler klaveriõpetajana. Töö kõrvalt tegeles ta heliloominguga ja 1880. aastal lõpetas ta esimese olulisema teose, dramaatilise [[kantaat|kantaadi]] "[[Kaebelaul]]" ("Das klagende Lied"). Teksti oli ta kirjutanud 1878 ühe muinasjutu järgi [[Lidwig Bechstein]]i kogumikust. Teoses on tunda Bruckneri ja Wagneri mõju, kuid muusikateadlase [[Deryck Cooke]]'i sõnul on seal ka elemente, mida ta nimetab "puhtaks Mahleriks".<ref>Cooke, lk 22</ref> "Kaebelaul" kanti esmakordselt ette alles 1901. aastal parandatud ja lühendatud versioonis.<ref name=Sadie527>Sadie, lk 527</ref> Mahler osales selle teosega heliloomingukonkursil; ta sidus sellega otsuse, kas pühenduda komponeerimisele või ooperite dirigeerimisele. Žürii oli väga konservatiivne, selle esimees oli [[Johannes Brahms]]. Mahleri uuenduslikud ideed, sealhulgas väike orkester väljaspool lava, žüriid ei veennud, ning auhinda ta ei saanud.
===Dirigendikarjääri algus (1880–881880–1888)===
====Esimesed töökohad dirigendina====
1880. aasta suvel debüteeris Mahler professionaalse dirigendina väikeses puuteatris, Linzist[[Linz]]ist lõunas [[Bad Hall]]i linnakeses.<ref name=Carr23 /> Ta juhatas üht operetti[[operett]]i, millega Mahler nõustus tegelema alles pärast seda, kui pianist Julius Epstein lubas, et tasee liigubaitab tal peagi nii karjääris edasi liikuda.<ref name=Carr24 /> 1881. aastal sidus Mahler end Laibachi (praeguse [[Ljubljana]]) Maateatriga (''Landestheater''), mis oli küll väike, kuid leidlike lavastustega ja ambitsioonikas. SiinSeal juhatas Mahler esmakordselt täispikkuses ooperit, [[Giuseppe Verdi]] "Trubaduuri[[Trubaduur]]i". Kokku dirigeeris ta LaibachisLujubljanas kuue aasta jooksul enamrohkm kui 50 ooperit.<ref name=Carr31>Carr, lk 30–31</ref> SiisSeejärel naasis Mahler Viini, kus temast sai Carltheateri[[Carltheater]]i koormeister.<ref name=Franklin2>Franklin, (2. peatükk "Early conducting career, 1880–83").</ref>
1883. aasta jaanuaris sai Mahlerist allakäiva Olmützi (praeguse [[Olomouc]]i) allakäiva teatri dirigent.<ref name=Carr31 /> Ta kirjutas hiljem: "Sellest hetkest, mil ma astusin üle lävepaku, tundsin ma, nagu ootaksin jumalaJumala raevu."<ref name=Carr32>Carr, lk 32–34</ref> Mahler sai küll orkestriga halvasti läbi, kuid tõi siiski lavale viis uut ooperit, nende seas [[Georges Bizet]]' "[[Carmen (ooper)|Carmeni]]".<ref name=Carr32 /> Pärast nädalast katseaega augustis 1883 sai temast muusika- ja koorijuht [[Kassel]]i Kuninglikus Teatris.<ref name=Franklin2 /> Tegelikult oli ta teatri kapellmeistri [[Wilhelm TreiberiTreiber]]i alam, kes ei sallinud Mahlerit ja tegi helilooja elu armetuks.<ref name=Carr35>Carr, lk 35–40</ref> Vaatamata ebameeldivale õhkkonnale oli Mahleril Kasselis ka edukamaid hetki. Ta juhatas seal oma lemmikooperit, [[Carl Maria von Weber]]i "Nõidkütti[[Nõidkütt]]i".<ref name=Sadie507>Sadie, lk 507</ref> ja 23. juunil 1884 enda kirjutatud muusikat [[Joseph Victor von Scheffel]]i näidendile "[[Der Trompeter von Säkkingen]]" ("Trompetimängija Säkkingenist"). See oli esimene kontsert, kusmillel kanti avalikult ette Mahleri teos. Suur osa muusikast näidendile "Der Trompeter von Säkkingen" on praegusekskaduma kadunudläinud. Selle osa "Blumine" üht motiivi kasutas Mahler oma "Esimese sümfoonia" algses, viieosalises versioonis.<ref name=Sadie507 /> Samal ajal oli Mahler kirglikus, kuid õnnetus suhtes sopran [[Johanna RichterigaRichter]]iga. SiisTa kirjutas ta rea armastusluuletusi, millest sai laulutsükli "[[Rändselli laulud]]" tekst.<ref name=Carr35 />
1884. aastal andis tuntud dirigent [[Hans von Bülow]] [[Meiningen]]i õukonnaorkestriga Kasselis kaks kontserti. Mahler lootis saada sealsest teatrist vabaks ning pakkus end edutult Bülowi abiliseks. Kuid 1885. aastal sõlmis ta kuueaastase lepingu maineka Leipzigi ooperiteatriga. Leping hakkas kehtima järgmisest, 1886. aastast, kuid rahulolematu Mahler lahkus Kasselist kohe. Tänu heale õnnele sai ta aastaks Praha Uue Saksa teatri (Neues Deutsches Theater) teiseks dirigendiks.<ref name=Franklin3>Franklin, (3. peatükk "Kassel, 1883–85").</ref>
====Praha ja Leipzig====
|
