Gustav Mahler: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
}}
[[Pilt:Mahler-signature.svg|pisi|Gustav Mahleri allkiri]]
'''Gustav Mahler''' ([[7. juuli]] [[1860]] [[Kaliště]] – [[18. mai]] [[1911]] [[Viin]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu [[Austria]] [[hilisromantism]]i{{lisa viide}}<ref>[[Juhani Nuorvala]] järgi kuulub Mahleri muusika hilismodernismi ja modernismi vahelisse üleminekuperioodi ([http://www2.siba.fi/historia/1900/germaaniartikkelit/mahler_germ.html 1900-luvun musiikin linjat: Mahler], Sibelius-Akatemian avoin yliopisto).</ref> [[helilooja]] ning üks oma aja tähtsamaid [[dirigent]]e.
Heliloojana oli Mahler sillaks 19. sajandi Austria ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse [[modernism]]i vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast [[natsionaalsotsialistlik diktatuur|natsionaalsotsialistlikku diktatuuri]], mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Nüüdseks on temast saanud üks kõigi aegade sagedamini esitatavaid ja salvestatavaid heliloojaid{{lisa viide}}.
20. rida:
==Päritolu==
[[Pilt:Jihlava 2007.jpg|pisi|Vaade noore Mahleri kodulinna [[Jihlava]] (Iglau) vanadele majadele ja kellatornile koos võlvkäiguga.]]
Mahleri suguvõsa oli pärit Böömimaa idaosast tagasihoidlikest tingimustest<ref>Blaukopf, lk 15–16</ref>. Mahlerid kuulusid Böömimaal [[tšehhid]]e kõrval saksa keelt rääkivasse vähemusse, lisaks sellele olid nad juudid. Mahler tundis elu lõpuni, nagu oleks ta alati sissetungija, kes pole kunagi kuhugi teretulnud.<ref name=Cooke7>Cooke, lk 7</ref> Õnnetu lapsepõlve ja juurteta päritolu tõttu kannatas Mahler täiskasvanuna [[neuroos]]ide ja ebakindluse käes. Oma sõnul oli ta "böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis"<ref>Aleksandar Dimitrijevic. [http://web.english.ufl.edu/pnm/dimitrijevic.html The Polyphonic Nature of Human Psyche: From an Artistic Intuition to a Therapeutic Goal].)</ref>.
Helilooja isapoolne vanaisa Šimon Mahler oli viinapõletustöökoja rentnik ja hiljem omanik helilooja tulevases sünnikodus [[Kaliště]]s (Kalitsch) poolel teel [[Praha]]st [[Brno]]sse, praeguse [[Tšehhi]] geograafilise keskpunkti lähedal. Helilooja isapoolne vanaema oli [[rändkaubitseja]].<ref name=Blau15>Blaukopf, lk 15–16</ref> [[Praha]]st [[Brno]]sse, praeguse [[Tšehhi]] geograafilise keskpunkti lähedal. [[Pilt:Grabstein der Eltern des Komponisten Gustav Mahler.JPG|pisi|Mahleri vanemate hauakivi [[Jihlava juudi kalmistu]]l]]
Helilooja isa Bernhard Mahler (1827 [[Lipnice nad Sázavou]] – 1889 [[Jihlava]]), rändkaubitseja poeg, sai kutsariks ning hiljem
==Elulugu==
28. rida ⟶ 30. rida:
====Lapsepõlv====
[[Pilt:Gustav mahler as child.jpg|pisi|Gustav Mahler lapsena (umbes 1865)]]
Isa peksis lapsi ja naist. Naine sai nii rängalt viga, et hakkas lonkama. Gustav nägi seda pealt ning see tekitas tal hingelise trauma, millest ta sai lõpuks jagu [[Sigmund Freud]]i abiga.<ref>''Mahler - In gemessenem Schritt''. (''La 5e symphonie de Mahler: d'un pas mesuré.''), telefilm, Prantsusmaa, 2009, 65 minutit, režissöör [[Pierre-Henry Salfati]], 13 Production, [[arte]] France. [http://www.arte.tv/de/woche/244,broadcastingNum=1076980,day=3,week=4,year=2010.html Saksakeelne sisukokkuvõte]</ref>
Detsembris 1860 kolis Bernhard Mahler oma naise Marie ja pojaga Iglau linna, praegusesse [[Jihlava]]sse,<ref name=Blaukopf18 /> Kalischtest 25 kilomeetrit kagus. Bernhard rajas sinna viinavabriku ja kõrtsi.<ref name=Franklin1>Franklin, (1. peatükk "Background, childhood education 1860–80")</ref> Perekond kasvas küll jõudsalt, kuid 12-st Iglaus sündinud lapsest kasvasid imikueast suuremaks vaid kuus.<ref name=Blaukopf18 /> Iglau oli siis 20 tuhande elanikuga hästi edenev ärilinn. Gustav Mahler tutvus seal muusikaga läbi tänaval lauldud laulude, tantsude, rahvamuusika, trompetisignatuuride ja kohaliku sõjaväeorkestri marsside.<ref>Carr, lk 8–9</ref> Kõik see laiendas tema muusikalist mõtlemist.<ref name=Sadie505 />▼
▲Detsembris 1860
Kui Gustav oli nelja-aastane, avastas ta vanavanemate klaveri, mis teda kohe tõmbas.<ref name=Blaukopf20>Blaukopf, lk 20–22</ref> Ta õppis nii hästi mängima, et Iglau elanikud pidasid teda [[imelaps]]eks. Linnas esitati regulaarselt [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i, [[Joseph Haydn]]i ja [[Georg Friedrich Händel]]i teoseid. Jihlava muusikaelu vaimse isa [[Heinrich Fischer]]i juhatusel tegutsesid linnaorkester ja meeskoor. Fischer elas Mahlerite lähedal ning märgates poisi andekust, hakkas viieaastasele Gustavile andma [[harmoonia]] ja [[kontrapunkt]]i tunde. Poisi isal oli kunstimaitset ning ta aitas poja annet arendada. Aasta pärast komponeeris poiss laulu ja polka sissejuhatava leinamarsiga. Poissi õpetasid ka teatri esimene kapellmeister [[Franz Viktorin]], viiuldaja [[Johannes Brosch]] ja kontrabassist [[Jakob Sladky]]. Peale muusikateooria õppis ta klaverit. Mahler andis esimese avaliku kontserdi kohalikus teatris kümneaastaselt.<ref name=Sadie505 /><ref name=Franklin1 /> Kohalikus ajakirjanduses võeti see hästi vastu.
Gustav puudus Iglau gümnaasiumist palju ning kaotas õpetajate usalduse.<ref name=Blaukopf20 /> Nad pidasid teda hajameelseks ja akadeemiliselt vähevõimekaks.<ref>Blaukopf 20–22.</ref> Paremate tulemuste lootuses saatis isa Gustavi 1871. aastal [[Praha]]sse Uuslinna Gümnaasiumi, kuid Mahler oli seal halbade olude tõttu{{lisa viide}} õnnetu ja naasis viie kuu pärast{{lisa viide}} Iglausse.<ref name=Franklin1 /> 13-aastasena andis Gustav kontserti, mis võeti vastu tormiliste kiiduavaldustega, see parandas tema enesehinnangut.
Aastal 1874 suri pärast pikaajalist haigust [[südamepuudulikkus]]e tõttu noorem vend Ernst. See muserdas Gustavit. Tema emal oli pärilik südamedefekt, mis kandus üle mitmele lapsele, sealhulgas Gustavile. Sajandivahetuseks oli suurem osa tema õdedest-vendadest haiguste ja ühe enesetapu läbi; ainult neli oli siis veel elus. Surmast sai Mahleri elu ja tema muusika lahutamatu osa. Mahler hakkas sõbra [[Josef Steiner]]i abiga kirjutama venna mälestuseks ooperit "Švaabimaa hertsog Ernst" ("Herzog Ernst von Schwaben"). Selle teose muusika ega libreto pole säilinud.<ref name=Blaukopf20 /> Kui Gustav polnud veel 30-aastanegi, mõlemad vanemad surid. Ta tundis end kohustatuna oma vendade-õdede eest hoolt kandma. Ta aitas neid, kuni nad iseseisvusid. Üks neist emigreerus USA-sse. Mahler asus elama oma õe Justine juurde, kes aastaid hoolitses tema majapidamise eest, kuni mõlemad ühel ja samal aastal abiellusid. Justine (1868–1938) ja kõige noorem õde Emma (1875–1933) abiellusid vendade [[Arnold Rosé]] ja [[Eduard Rosé]]ga, kes mängisid [[Viini Filharmoonikud|Viini Filharmoonilises Orkestris]].
====Üliõpilasena====
|