Ludwig van Beethoven: erinevus redaktsioonide vahel

==Looming==

[[Pilt:Beethoven sym 6 script.PNG|thumb|250px|Näide Beethoveni käekirjast (lehekülg 6. sümfoonia manuskriptist)]]

 

Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam: mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel akadeemial Beethoveni lehepööraja ning suureks imestuseks nägi ta pärast järjekordset lehekeeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esiettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning kadentsideta klaveripartii. Klaverikontsertide partituurid kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas.

| kirjeldus = Beethoveni Klaverisonaat nr 23, f-moll ("Appassionata") I osa, esitab Kristian Cvetković.

}}

 

===Orkestrimuusika===

| kirjeldus = Beethoveni 4. klaverikontsert I osa, klaveril Debbie Hu.

}}

 

 

 

 

====Instrumentaalkontserdid====

Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tšellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle žanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile.<ref>Alšvang, lk 111</ref> Neljanda osa peamine fenomenaalsus seisneb selles, et esimest korda žanri ajaloos alustab klaver kogu teost.<ref name="Film" /> Instrumentaalkontserdile omast [[topeltekspositsioon]]i ta seal siiski ei kaota. Beethoveni neljandat ja viiendat klaverikontserti ning viiulikontserti iseloomustavad erakordselt pikad, 20–25 minutit kestvad esimesed osad. Viiulikontserdist tegi Beethoven Muzio Clementi soovitusel hiljem ka redaktsiooni klaverile ja orkestrile ning pärast väljaandmist hakkas see kandma oopusenumbrit 61a.<ref>Kasema, lk 5</ref>

 

 

===Kammermuusika===

===Vokaalmuusika===

====Oratoriaalsed suurvormid====

 

Beethoven on kirjutanud kaks missat: Missa c-moll ja "[[Missa solemnis]]", mis on loodud vastavalt vürst Esterhàzy ja helilooja õpilase ertshertsog Rudolfi peapiiskopiks pühitsemise auks. Tõsi, neist viimane valmis alles viis aastat peale pühitsemist. "Missa solemnist", mida Beethoven kirjutas samaaegselt 9. sümfooniaga, pidas helilooja ise oma suurimaks teoseks.<ref>Gülke</ref>

| kirjeldus = Leonore aaria "Komm' o Hoffnung" ooperist "Fidelio". Salvestusel aastast 1911 laulab Alice Guszalewicz.

}}

 

Kuigi Beethoven alustas 1803 ka ooperi "Aleksander Makedooniast" komponeerimisega, on "Fidelo" tema ainus ooper. "Aleksander Makedooniast" libretist oli sama, kes Mozarti "Võluflöödilgi", [[Emanuel Schikaneder]]. Kuid ajad olid vahepeal muutunud ning tema süžeed ei paelunud enam publikut. Sellest ooperist valmis Beethovenil vaid üks trio, mille muusikat kasutas ta hiljem Florestani ja Leonore duetis ooperis "Fidelio".<ref>Alšvang, lk 139</ref>

 

==Hilisemaid tsitaate Beethoveni kohta==

 

{{tsitaat2|Beethoven kõlab minu jaoks alati kui kotitäie naelte seinalöömine ning siin ja seal kukuvad haamrid ka maha.<ref name="Strange" />|pianist [[Glenn Gould]]}}

 

 

{{tsitaat2|Elu ei saa olla väga halb, kui 10 dollari eest saad osta Beethoveni plaadi ja kuulata seda 10 aastat.<ref name="Strange" />|publitsist ja ajakirjanik [[William F. Buckley juunior]]}}