Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Provints
[[Pilt:MarkBrandenburg.png|thumb|Brandenburgi mark [[1320]]. aasta paiku.]]▼
| nimi = Brandenburgi mark
| omakeelne_nimi_1 = saksa keel | ''Mark Brandenburg<br>Markgrafschaft Brandenburg'' |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:Wappen Mark Brandenburg.png|100px|Brandenburgi margi vapp]]
| vapi_link =
| pindala =
| elanikke =
| keskuse_nimetus =
| keskuse_nimi = [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]]<br>[[1417]]. aastast [[Berliin]]
▲| asendikaardi_pilt = [[Pilt:MarkBrandenburg.png|thumb|Brandenburgi mark [[1320]]. aasta paiku.]]
}}
'''Brandenburgi mark''' ([[saksa keel|saksa]] ''Mark Brandenburg'', ka ''Markgrafschaft Brandenburg'') oli [[Saksa-Rooma riik|Püha-Rooma keisririigis]] aastail [[1157]]–[[1815]] eksisteerinud [[mark (piiriala)|mark]]. Brandenburgi marki valitsesid [[markkrahv]]id, kes alates [[1356]]. aastast olid ka [[kuurvürst]]id.
[[1320]]. aastani olid Brandenburgi margis võimul [[Askania dünastia|Askania]], 1320–[[1373]] [[Wittelsbachid|Wittelsbachide]], 1373–[[1415]] [[Luxemburgi dünastia|Luxemburgide]] ning 1415–[[1815]] [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] dünastia liikmed.
Mark piirnes põhjasuunal [[Mecklenburg]]i, kirdesuunal [[Pommeri]] ja [[Pomerellen]]iga, idasuunal [[Poola kuningriik|Poola kuningriigiga]], kagusuunal [[Sileesia]]ga, lõunasuunal [[Lausitz]]i ja edalasuunal [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonna]] ning läänesuunal [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valdustega.
== Ajalugu ==
===Varasem ajalugu===
[[8. sajand]]il asusid piirkonda elama [[vendid]]. [[10. sajand]]i algul rajati [[Brandenburgi piiskopkond|Brandenburgi]] ja [[Havelbergi piiskopkond|Havelbergi piiskopkonnad]], mis olid [[Mainzi peapiiskopkond|Mainzi peapiiskopkonna]] [[sufragaan]]id. [[Saksa kuningas]] [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]] vallutas Brandenburgi
===Brandenburgi margi asutamine ja Askania dünastia===
24. rida ⟶ 40. rida:
[[Wittelsbachid|Wittelsbachide dünastiast]] pärinev keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]], kes oli markkrahv Heinrich II onu, andis [[1323]]. aastal Brandenburgi oma vanimale pojale [[Ludwig V (Baieri hertsog)|Ludwig I]]-le. [[1325]]. aastal mõrvati praost [[Nikolaus von Bernau]] ning Brandenburg pandi paavstliku [[interdikt]]i alla. [[1328]]–[[1333]] oli Ludwig sõjas [[Pommeri hertsogiriik|Pommeriga]], mida ta enese lääniks pidas. [[1347]]. aastal suri keiser Ludwig IV ning Brandenburgis ilmus välja [[Vale-Waldemar]], petis, kes väitis end olevat surnuks peetud markkrahv [[Waldemar (Brandenburgi markkrahv)|Waldemar]]. Vale-Waldemar kuulutati [[1348]]. aastal keiser [[Karl IV]] poolt uueks markkrahviks. [[1350]]. aastal tunnistati ta petiseks ja Ludwig sai taas markkrahviks. [[1351]]. aastal andis Ludwig I Brandenburgi margi oma vennale [[Ludwig II (Brandenburgi markkrahv)|Ludwig II]]-le, nõudes vastutasuks ainuvõimu Ülem-Baieris.
[[1356. aasta kuldbulla]] järgi sai Brandenburgi markkrahv [[kuurvürst]]iks, valitsedes Brandenburgi kuurvürstiriiki (''Kurfürstentum Brandenburg''). [[1365]]. aastal suri Ludwig II ning võim läks tema vennale [[Otto V (Brandenburgi markkrahv)|Otto V]]-le. Ta müüs [[1367]]. aastal keisrile [[Alam-Lausitz]]i ning kaotas [[Wałcz]]i linna
===Luxemburgid===
30. rida ⟶ 46. rida:
[[Jobst Brandenburgist|Määrimaa Jobsti]] valitsusajal läks [[Neumark]] [[Saksa Ordu]]le. Wittelsbachide ja Luxemburgide valitsusajal vähenes markkrahvide võim ning kasvas kohalike aadlike mõju.
[[Pilt:Brandenburg 1600.gif|
===Hohenzollernid===
[[1411]]. aastal nimetas kuningas [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund von Luxemburg]] [[Nürnberg]]i [[linnusekrahv]]i [[Hohenzollernid|Hohenzollerni]] [[Friedrich I (Brandenburgi markkrahv)|Friedrich VI]], kes oli 1410. aasta kuningavalimise ajal avaldanud Sigismundile toetust, Brandenburgi margi ülempealikuks ja haldajaks (''Oberster Hauptmann und Verwalter der Marken'') . Kohalik aadel, eelkõige [[Quitzow]]' suguvõsa, oli vastu Friedrichi valitsejaks määramisele. Friedrich surus aadlike ülestõusu maha ja konfiskeeris mõnede aadlike vara. [[1414]]. aastal andsid Brandenburgi seisused Tangermündes Friedrichile truudusvande. [[1415]]. aastal nimetati Friedrich [[Konstanzi kirikukogu]]l [[kuurvürst]]iks ja [[1417]]. aastal [[markkrahv]]iks.
[[Pilt:Brandenburg 1600.gif|thumb|250px|[[Brandenburg-Preisimaa]] aastal 1688 (tumepunane: Brandenburg aastal 1600)]]▼
Friedrich viis oma residentsi Tangermündest [[Berliin]]i. [[1425]]. aastast täitis [[Brandenburgi markkrahv]]i kohuseid Friedrichi poeg [[Johann Alkeemik]], kuid Friedrich jäi edasi kuurvürstiks. [[1437]]. aastal sai markkrahviks Friedrichi teine poeg [[Friedrich Raudne]], kes isa surma järel [[1440]]. aastal sai ka kuurvürstiks.
▲[[Pilt:Brandenburg 1600.gif|pisi|Brandenburg markkrahvkond 1600 (punane), Brandenburgide markkrahvide valduste laienemine kuni 1688 (roosa)]]
==Brandenburgi ja Preisimaa personaalunioon==
[[Preisimaa hertsogiriik]]i valitsesid hertsog ja tema nõukogu, teatud mõju oli ka [[Königsberg]]i linnal. Hertsogkonna valitsemiskorralduses toimus olulisi muutusi [[1560. aastad|1560. aastatel]], kuna hertsog [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]i [[vanadusnõtrus]]e tõttu haaras nõukogu [[1566]]. aastal Poola kuninga toetusel võimu enda kätte. Nõukogu juhtiv roll jätkus ka järgnevatel aastatel, kuna uus hertsog [[Albrecht Friedrich]] oli esialgu alaealine, hiljem osutus aga [[nõrgamõistuslik]]uks.
Alates [[1577]]. aastast valitsesid [[Preisimaa]]d administraatorid, kes nõukogu võimu nõrgendama asusid. Lõplikult läks see korda pärast [[1618]]. aastat, kui Preisimaa hertsogiteks said [[Hohenzollernid|Hohenzollernitest]] [[Brandenburgi kuurvürst]]id, seetõttu olid Brandenburgi mark ja Preisi hertsogiriik järgnevalt [[personaalunioon]]is.
==Brandenburg-Preisimaa==
▲[[Pilt:Brandenburg 1600.gif|thumb|250px|Brandenburg-Preisimaa aastal 1688 (tumepunane: Brandenburg aastal 1600)]]
{{vaata|Brandenburg-Preisimaa}}
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles ''Brandenburg-Preußen'') on [[Historiograafia|historiograafiline]] nimetus Brandenburgi marki [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] [[varauusaeg]]sele valdusele aastatel 1618 kuni 1701.
| |||