Erinevus lehekülje "Johannes Matvei-Kaarep" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Pooleli, jätkan kohe täiendamist)
 
 
1928. aastal sai Matvei-Kaarep käsu kirjutada teine raamat "Mispärast tahate teie surra?"<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 8</ref>.
 
Raamatus esitatakse Jumala salanõu eestlaste suhtes, tuues arvukalt paralleele Eesti ajaloo ja [[Vana Testament|Vana Testamendi]] sündmuste vahel. Eesti rahvas kasvas ärkamisajal jõuks, kellega maailma riigid arvestama pidid<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 51</ref>. Esimese maailmasõja ajal põgenesid venelased siit mõne sakslase eest pauku tegemata, jättes maha suuri varandusi. See tuletab elavalt meelde [[Süüria]] rahva põgenemist [[Samaaria]] alt prohvet [[Eliisa]] päevil (2Kn7:6).
 
1918. aastal ilmusid [[Postimees|Postimehes]] [[Juhan Liiv]]i seni avaldamata prohvetlikud ettekuulutused Eesti iseseisvusele eelnenud sündmuste ja asjade käigu kohta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutuleku päevani (Js 48:6). Juhan Liiv nägi ka ette praegust (1928) erakondadevahelist võitlust<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 57</ref>, vabariigi ülesehitamise raskust<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 57–58</ref> ja rahuriiki: "Üks hommik tuleb, millal enam hunt ei kisu, karu ei murra, madu nõela (Js11:6–9)<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 58</ref>." Juhan Liiv võrdles Piibli alusel eesti rahvast juutidega. Juudid saavad enne vabaduse ja siis vabaneb Eesti. 10. augustil 1920 ratifitseeris [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] Kõrgem Nõukogu [[San Remo]]s [[Balfouri deklaratsioon]]i, mis Türi valitsuse poolt vastu võeti. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus. Eks ole kummaline kokkulangemine<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 60</ref>?
 
Vabadussõja algul , mil vaenlane oli [[Jõelähtme]9 all ja paljudel kadus julgus, langesid usklikud põlvili ja palusid Jumalalt halastust ja abi (2Ms17:10–13). Appi ilmusid Soome vabatahtlikud, laevad toetusega, tunnustus teistelt riikidelt<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 61</ref>.
 
1932. aastal ilmus raamat "Eluummikust väljapääsutee". Raamatus hüüti rahvast meeleparandusele ja kutsuti vastu võtma Jumala armu Jeesuses Kristuses<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 10–11</ref>.
 
Ei olnud lihtne saata Jumala sõnumit Eesti endistele riigimeestele – [[Konstantin Päts]]ile, [8Johan[Johan Laidoner]]ile ja [[Kaarel Eenpalu]]le, kes oma avalikes sõnavõttudes Jumalast mööda vaatasid ja ainult rahva teeneid esile tõstsid. Veel raskem oli taevast tulnud korralduste edasiandmine [[Jossif Stalin]]ile, [[Karl-Siegmund Litzmann]]ile, [[Hjalmar Mäe]]le ja teistele hilisemal ajal ilma teinud meestele<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 11</ref>.
 
Jumal andis Johannes Matvei-Kaarepile sõpru sealt, kus ta neid oodatagi ei osanud. Ühele neist kinkis ta oma usalduse ja kõigi prohvetlike kirjade ärakirjad – säilitamiseks tulevastele põlvedele. Kui jõuab kätte tema poolt määratud aeg ja Looja lubab, avaneb seegi peidik, et varjatud valguse kätte anda. Praegu [2006?] kannab see veel aastate kootud kuube ja on siiani osanud peitjalegi varjatuks jääda<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 11</ref>.
 
Ta nõudis Litzmannilt ja Mäelt Eesti lipu pühitsemist, mille siis tema kui Kuningate Kuninga esindaja isiklikult uue Eesti Vabariigi valitsuse esindajale pidi üle andma<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 13</ref>.
 
Johannes Matvei-Kaarep on maetud Rahumäe kalmistule<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 15</ref>
 
6819

muudatust