Tartu õuekohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{lisapildid}}
'''Tartu õuekohus''' (tolleaegses [[rootsi keel|rootsi]]es ''Dorpats hofrätt'') oli [[Liivimaa|Liivi]]-, [[Ingeri]]- ja [[Karjala]] kindralkubermangu kõrgeim [[kohus|kohtuorgan]] ([[õuekohus]]) [[Tartu]]s.
 
Tartu õuekohus oli [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[1630]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i poolt avatud [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] kolmas õuekohus [[Svea õuekohus|Svea õuekohtu]] ([[1614]]) ja [[Soome suurvürstkond|Soome Suurvürstkonna]] [[Turu õuekohus|Turu õuekohtu]] ([[1623]]) järel, mis loodi Liivi–, Ingeri– ja Karjala kindralkuberner [[Johan Skytte]] juhtimisel toimunud ulatusliku [[kohtureform]]i tulemusena. Esimese astme kohtuks oli [[maakohus]] (Tartus [[Tartu maakohus]] - Dorpats häradsrätten), mille apellatsiooniastmena toimis kuni [[1639]]. aastani [[lossikohus]] (Tartus [[Tartu lossikohus]]), kuid olulisemates asjades toimis esimese ast­me kohtuna ka Tartu õuekohus. Õuekohus oli edasikaebeinstantsiks ka [[Tartu Ülikool]]i asutamisel [[1632]] loodud [[Tartu ülikoolikohus|Tartu ülikoolikohtule]].<ref>[http://www.tartumk.just.ee/maakohusweb/proov.htm Tartu Maakohus: Kohtupidamine Tartus]</ref>