Erinevus lehekülje "Saksa keisririik" redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud
P (parandasin skripti abil kriipsud)
|}
|-
| align="center" colspan="2" style="letter-spacing:0.5px; background-color:#f2f2f4"| '''Eelnev - järgnev'''
|-
| style="background:#ffffff" align="center" colspan="2" |
|-
| '''[[Keiser]]'''<br />1871–1888<br />1888<br />1888–1918
| <br />[[Wilhelm I]]<br />[[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]]<br />[[Wilhelm II]]
|- -->
| '''Pindala''' (1910)
 
== Keisririigi tegevus ==
Septembris [[1872]] toimus [[Berliin]]is kolme riigi - [[Tsaari-Venemaa]], [[Austria-Ungari ]] ja Saksa Keisririigi - keisrite esimene kohtumine. Arutelud jätkusid Wilhelm I visiidi ajal Peterburi, ning [[Aleksander II]] vastuvõtul [[Viin]]is [[1873]] jõuti niikaugele, et sõlmiti nn. [[Kolmekeisriliit]]. Selles osalejad kohustusid üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga. [[1887]] said teoks Saksa-Vene läbirääkimised kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. Tulemuseks oli nn. [[Edasikindlustamisleping]], millega mõlemad pooled võtsid endale kohustuse säilitada heatahtlik erapooletus, kui üks neist peaks sattuma sõtta mõne kolmanda suurriigiga. Erandiks kuulutati olukord, kui [[Venemaa]] peaks ründama Austria-Ungarit või Saksamaa [[Prantsusmaa]]d.
 
[[1889]] tegi Bismarck Briti peaministrile [[Robert Gascoyne-Cecil|Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil Salisburyle]] ettepaneku sõlmida ametlik, kuigi salajane, liiduleping Prantsusmaa vastu.
16 896

muudatust