Katariina II: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 3 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q36450 (translate me) |
|||
43. rida:
== Katariina II ja Eesti ==
[[1764]]. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja [[20. juuni]]l. Esimese vastuvõtu organiseerisid [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Narva]] bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks [[triumfivärav]], millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule" (''"Екатерине II, матери Отечества, несравненной"''). Paar päeva hiljem suundus keisrinna [[Paldiski]]sse sealse sõjasadama ülevaatuseks ja seejärel [[Riia|Riiga]], kust lahkus [[15. juuli]]l Peterburi, sest [[5. juuli]]l oli toimunud troonipretendendi [[Ivan
[[3. mai]]l [[1783]] kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud [[reduktsioon]]iohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba [[Peeter I]] aegadest käibel olnud [[pearahamaks]]. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis [[hingeloendus]]te korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt [[1782]]. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest [[Eestimaa kubermang]]us 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%.
| |||