Teib: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P typo |
|||
19. rida:
'''Teib''' (''Leuciscus leuciscus''), rahvasuus '''häslik''', on [[karpkalalased|karpkalalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[teib (perekond)|teibi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kalad|kala]].
Teib on levinud [[Euroopa]]s [[Püreneed]]est ja [[Alpid]]est põhja ja ida pool, [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s kuni [[Siber]]i jõgede ja järvedeni, välja arvatud [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] vesikond. Sellel levialal eristatakse kolme alamliiki: euroopa teib (''Leuciscus leuciscus leuciscus''), baikali teibi (''Leuciscus leuciscus baikalensis'') ja kirgiisi teibi (''Leuciscus leuciscus kirgisorum''). <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4
Teib elutseb kiire vooluga [[jõgi|jõgedes]] ja [[oja]]des, läbivooluga [[järv]]edes ja [[rannikumeri|rannikumeres]]<ref name="Loomade elu"
Sageli seltsib ta teiste sama perekonna liikide, näiteks [[turb|turva]] ja [[säinas|säinaga]]. See tekitab nende eristamise vajaduse. Turvast erineb teib [[pärakuuim]]e poolest. Teivi pärakuuim on otsast pisut nõgus, kahe terava nurgaga, hallikas või kollakas, turva pärakuuim seevastu otsast sirge, ümardunud nurkadega ja erepunane. Säinast võib teibi eristada sihvaka keha, suuremate soomuste ja uimede värvuse põhjal: säina kõhuuimed ja pärakuuim on vaarikpunased. <ref name="Loomade elu"></ref>
Teivi suu on pool-alaseisune. Ta sööb [[surusääsk]]laste ja teiste putukate vastseid ning [[ränivetikas|ränivetikaid]]. Surusääskede või [[ühepäevik]]ute masslennu ajal või kui vihm ja tuul ajavad kaldaäärsetelt põõsastelt putukaid vette, tõuseb teib vee pinnakihtija sööb neid putukaid. Muul ajal on teib põhjalähedase eluviisiga. <ref name="Loomade elu"
Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. Suguküpseks saab ta kolmeaastaselt või hiljem, 11–14 cm pikkuselt.
[[Eesti]]s levinud euroopa teibi leidub [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ja [[Emajõgi|Emajõega]]
== Viited ==
{{Viited}}
==Välislingid==
*[[Leili Järv]]: [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,354
[[Kategooria:Karpkalalised]]
|