Samlandi piiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Endine riik
'''Samlandi piiskopkond''' ([[saksa keel]]es ''Bistum Samland'', [[ladina keel]]es ''Dioecesis Sambiensis'', [[poola keel]]es ''Diecezja sambijska'') oli [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il [[katoliku kirik]]u piiskopkond ja riik, 16. sajandil luterlik piiskopkond [[Preisimaa]]l, [[Sambija]]s.▼
|nimi = Samlandi piiskopkond<br>[[saksa keel]]es ''Bistum Samland''<br>[[poola keel]]es ''Diecezja sambijska''<br>[[ladina keel]]es ''Dioecesis Sambiensis''
[[Pilt:Ordensland1410.png|300px|right|[[Saksa ordu]] valdused 1410. aastal]]▼
|lipp =
Samlandi piiskopkond rajati [[1243]]. aastal paavsti legaadi [[Modena Wilhelm]]i poolt koos [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], [[Kulmi piiskopkond|Kulmi]] ja [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania piiskopkondadega]]. Esimene teadaolev [[Samlandi piiskop]] astus ametisse [[1252]]. aastal, toomkapiitel rajati aga alles [[1294]]. aastaks. Samlandi piiskopkonna ala asus Preisimaa ida- ja kirdeosas ([[Sambija]]s) vastu [[Leedu]]t, mistõttu see vallutati lõplikult alles [[1280. aastad|1280. aastateks]]. ▼
|lipp-tekst =
|vapp =
|vapp-tekst =
|tunnus =
|tunnus-tekst =
|asukoht =
|asukoht-selite =
|algusaasta = [[1243]]
|loppaasta = [[1577]]
|valitsusvorm = [[piiskopkond]]
|osa =
|ajalugu1 =
|pvm1 =
|ajalugu2 =
|pvm2 =
|ajalugu3 =
|pvm3 =
|ajalugu4 =
|pvm4 =
|ajalugu5 =
|pvm5 =
|riigikeel =
|peamised-keeled = [[ladina keel]], [[saksa keel]]
|pealinn = kuni 1260. aastani [[Köningsberg]]<br> aastast 1264 [[Fischhausen]]
|pealinn-koordinaadid =
|pealinn-nimi =
|riigipea = [[Samlandi piiskop]]
|Riigipea-nimi =
|riigipea2 =
|Riigipea-nimi2 =
|religioon = ristiusk ([[katoliiklus]])
|pindala =
|rahvaarv =
|rahvaloendus =
|rahvastikutihedus =
|rahaühik =
|eelnenud =
|eelnes =
|järgnevad =
|järgnes =
|hümn =
|hümn-liik =
|motto =
|lühend =
|auto =
|kirjaoskus =
|põllumajandus =
|teenused =
|tootmine =
|suunakood =
|ajavöönd =
|suveaeg =
|skp =
|hdi =
|alaviide =
}}
▲'''Samlandi piiskopkond''' ([[saksa keel]]es ''Bistum Samland'', [[ladina keel]]es ''Dioecesis Sambiensis'', [[poola keel]]es ''Diecezja sambijska'') oli [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il [[katoliku kirik]]u piiskopkond ja riik, 16. sajandil luterlik piiskopkond [[Preisimaa]]l, [[Sambija]]s ja [[Nadrovia]]s.
▲[[Pilt:Ordensland1410.png|300px|thumb|right|[[Saksa ordu]] valdused 1410. aastal]]
==Piiskopkonna moodustamine==
Samlandi piiskopkond rajati [[1243]]. aastal paavsti legaadi [[Modena Wilhelm]]i poolt koos [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], [[Kulmi piiskopkond|Kulmi]] ja [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania piiskopkondadega]], Rooma paavsti [[Gregorius IX]] poolt 3. augustil 1234. aastal antud bulla alusel, millega 2/3 vallutatavatest aladest anti Saksa ordule ja 1/3 vallutatavatest aladest piiskopkonnnale. Reaalselt vallutati aga Sambija territoorium [[Preisi ristisõda|Preisi ristisõja]] käigus alles 1255. aastal.
▲
Nagu [[Pomesaania]]ski, määras Samlandis algusest peale olulisemaid asju [[Saksa ordu]]. Toomkapiitlis võisid selle algusest peale olla vaid Saksa ordu preestervennad ning neil lasus ka kohustus valida piiskopiks vaid oma ordukaaslasi. 2/3 diötseesist oli ordu võimu all, piiskop ja toomkapiitel valitsesid ülejäänud kolmandikku. Selles valduses, stiftis, oli piiskopil sisepoliitikas (maksud, seadusandlus, kohtuvõim) kuni [[15. sajand]]ini iseseisev võim, mida piiras siiski asjaolu, et kõrgeim ilmaliku võimu kandja, stiftifoogt oli tavaliselt Saksa ordu rüütelvend. Piiskopi residents asus [[Fischhausen]]is, kapiitli oma [[Königsberg]]is. Kiriklikult allus piiskopkond [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnale]].
Samlandi piiskopkond oli Preisimaa vaimulikest valdustest ainus, mida [[1466]]. aastal sõlmitud [[Teine Thorni rahu]] ei puudutanud. Nii selle [[diötsees]], kui ka [[stift]] jäid jätkuvalt täies ulatuses ordualale ning kuna kõrgmeistri residents asus alates [[1457]]. aastast Königsbergis, siis kasvas tolle mõjuvõim piiskopkonna üle veelgi. Piiskop kaotas sisuliselt oma ilmaliku võimu ning oli edaspidi vaid nominaalselt [[maaisand]]. Piiskopkonna etteotsa said seejärel vaid mehed, kes tegutsesid kõrgmeistri vahetus lähikonnas.
==Preisimaa sekulariseerimine==
[[1525]]. aastal, kui Preisimaa orduvaldused muutusid sekulariseerimisega [[Preisimaa hertsogiriik|Preisimaa hertsogiriigiks]], loobus Samlandi piiskop [[Georg von Polenz]] vabatahtlikult kogu ilmalikust võimust ja saatis laiali ka toomkapiitli. Samlandi piiskopkonna valdused liideti hertsogi valdustega. Piiskopkond jäi vaimuliku struktuurina siiski alles, olles seejärel luterlik. [[1550]]. aastal, kui piiskop Polenz suri, keeldus [[Preisimaa hertsog|hertsog]] [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]] uut Samlandi piiskoppi ametisse nimetamast ning lasi piiskopkonda valitseda ilmalikel ametnikel (ofitsiaalidel). Järgmine piiskop sai ametisse alles [[1567]]. aastal.
[[1577]]. aastal likvideeriti piiskopkond ning liideti Pomesaania piiskopkonnaga.
▲[[1525]]. aastal, kui Preisimaa orduvaldused muutusid sekulariseerimisega [[Preisimaa hertsogiriik|Preisimaa hertsogiriigiks]], loobus Samlandi piiskop [[Georg von Polenz]] vabatahtlikult kogu ilmalikust võimust ja saatis laiali ka toomkapiitli. Samlandi piiskopkonna valdused liideti hertsogi valdustega. Piiskopkond jäi vaimuliku struktuurina siiski alles, olles seejärel luterlik. [[1550]]. aastal, kui piiskop Polenz suri, keeldus [[Preisimaa hertsog|hertsog]] [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]] uut Samlandi piiskoppi ametisse nimetamast ning lasi piiskopkonda valitseda ilmalikel ametnikel (ofitsiaalidel). Järgmine piiskop sai ametisse alles [[1567]]. aastal. [[1577]]. aastal likvideeriti piiskopkond aga sootuks ning liideti Pomesaania piiskopkonnaga.
==Piirkonna haldus==
Piiskopkonna haldamiseks jaotati piirkond [[komtuurkond]]adeks (4), mille keskusteks oli komtuurikindlused: [[Balga]], [[Brandenburg]], [[Köningsberg]] ja [[Ragnit]]. Ajutiselt olid komtuuride residentsideks ka [[Labiau]], [[Tapiau]], [[Lochstedt]], [[Insterburg]]. Territoorimil ehitati 11 kindlust: [[Fischhausen]], [[Rinau-Galtgarben]]<ref>[http://apb-to.jimdo.com/%D1%82%D0%B5%D0%B2%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9-%D0%BE%D1%80%D0%B4%D0%B5%D0%BD/%D0%B3%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D1%82%D0%B3%D0%B0%D1%80%D0%B1%D0%B5%D0%BD-%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D1%83-galtgarben-rinau/ Rinau - Galtgarben Зеленоградский р-н]</ref>, [[Medenau]]<ref>[http://apb-to.jimdo.com/%D1%82%D0%B5%D0%B2%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9-%D0%BE%D1%80%D0%B4%D0%B5%D0%BD/%D0%BC%D0%B5%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%B0%D1%83-medenau/ Medenau – Логвино Зеленоградский р-н.]</ref>, [[Laptau]]<ref>[http://apb-to.jimdo.com/%D1%82%D0%B5%D0%B2%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9-%D0%BE%D1%80%D0%B4%D0%B5%D0%BD/%D0%BB%D0%B0%D0%BF%D1%82%D0%B0%D1%83-laptau/ Laptau – Муромское Зеленоградский р-н.]</ref>, [[Thierenberg]]<ref>[http://apb-to.jimdo.com/%D1%82%D0%B5%D0%B2%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9-%D0%BE%D1%80%D0%B4%D0%B5%D0%BD/thierinberg-%D1%82%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%BD%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%B3/ Thierenberg – Зеленоградский р-н]</ref>, [[Gurjevsk|Neuhausen]], [[Powunden]], [[Ziegenberg]], [[Saalau]], [[Quednauer]], [[Jurbarkas|Georgenburg]] ([[Nadroovia]]s).
==Vaata ka==
*[[Samlandi piiskoppide loend]]
==Viited==
{{viited|2}}
[[Kategooria:Katoliiklus]]
| |||