Südame rütmihäired: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Põnn (arutelu | kaastöö)
Põnn (arutelu | kaastöö)
19. rida:
Süda koosneb mitut tüüpi kudedest. Nendeks on südamelihaskude, sidekude, närvikude jt. Keskseks erutustekkes ja selle levikus on südamelihaskude. Südamelihaskude jaotatakse laiemalt kaheks, millest esimene on pumbafunktsiooni ja teine erutuslevikut tagav südamelihaskude. Erutustekke ja erutusjuhte piirkonnad koosnevad erilisest südamelihaskoest. Südamelihasrakud omavad [[puhkepotentsiaal]]i. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilist pinget südamelihasrakkude sisemuse ja väliskeskkonna vahel. Pinget puhkeolekus nimetatakse puhkepotentsiaaliks ja pinget töö (lihasraku kokkutõmbe) hetkel aktsioonipotentsiaaliks. Selle omaduse tõttu on rakud võimelised reageerima erutusele [[aktsioonipotentsiaal]]iga ning ühtlasi seda ka kadudeta edasi kandma. Südamelihaskoe teeb teiste lihaskudedega võrreldes eriliseks asjaolu, et ühe raku erutudes kandub erutus kõigile. Skeletilihases kandub erutus edasi vaid otse närvide poolt stimuleeritud rakkudele.
 
[[Pilt:ECG_principle_slow.gif|thumb|Skemaatiline ülevaade elektrilise erutuslaine normaalsest levimisest südamelihases.]]
Südame võimet tekitada automaatselt (st ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust nimetatakse südame automatismiks. Juhul kui süda organismist eemaldada, kuid asetada seejärel soodsasse keskkonda jätkab süda tööd. Kesknärvisüsteem saab reguleerida löögisagedust läbi siinussõlme mõjutamise. Südamele annab baaslöögisageduse siinussõlm e sinuatriaalsõlm, mis on pidevalt erutusimpulsse tekitav piirkond parema koja seinas. Sinuatriaalsõlm kontrollib südametööd seetõttu, et siinussõlm suudab elektirlisi impulsse tekitada kõige suurema sagedusega. Mida lähemale Purkinje kiududele seda aeglasemat rütmi on võimelised erutustekke ja erutusjuhteteede komponendid tekitama. Näiteks atrioventrikulaarsõlmest lähtuvad pulsatsioonid ei tõuse sagedasemaks 60 löögist minutis.