Südamepuudulikkus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Südamepuudulikkus''' (''cardiac failure'', ''heart failure'' ) on südame[[süda]]me haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]], mille korral haigusprotsess kahjustab organi (nii [[vasak vatsake|vasaku]] kui [[parem vatsake|parema vatsakese]]) funktsionaalsust ja [[südamelihas]]e talitlust ning [[kontraktiilsus]]t ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.<ref>Meditsiinisõnastik, lk 746, 2004</ref><ref>Südamehaigused, lk 258, 2010</ref><ref>Shils et al. 2006.</ref><ref name="OxfordJ">Oxford Journals 1998</ref>

Ägeda südamepuudulikkuse korral võib haigus ravi puudumisel lõppeda letaalselt ehk viia organismi surmani.{{lisa viide}}

Inimeste südamepuudulikkuse mudelid on välja töötatud loomamudelite baasil, nagu [[hiir]]ed, [[rott|rotid]], [[merisiga|merisead]], [[koer]]ad, [[lammas|lambad]], [[jänes]]ed, [[süüria hamster|süüria hamstrid]] jne.<ref>Oxford Journalsname="OxfordJ" 1998</ref>

Levinumad südamepuudulikkuse põhjused on [[südame isheemiatõbi]], [[müokardi infarkt]], [[kõrgvererõhutõbi]], krooniline südamelihase [[hüpoksia]], [[äge koronaarsündroom]], [[Südameklapp|südameklapi]] haigused, [[aordiklapp|aordiklapi]] [[stenoos]], [[AIDS]], [[mitraalklapp|mitraalklapi]] puudulikkus jpt teised haiguslikud seisundid.<ref>Südamehaigused, lk 258-259 2010</ref><ref>Barbaro et al 2008</ref>

*[[köha]]<ref>Südamehaigused, lk 284, 2010</ref>

Nimetatud klassifikatsiooni kasutatakse kardioloogia vallas, määratlemaks patsienti NYHA klassidesse I (patsient sümptomiteta) kuni IV (sümptomid ka voodis olles).<ref>Südamehaigused, lk 260-264, 2010</ref>

Südamepuudulikkused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel, peatüki IX: [[Vereringeelundite haigused]] erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.<ref name="medsõn">Meditsiinisõnastik 2004</ref>

Südamepuudulikkust põhjustavad mitmed haiguslikud seisundid ja diagnoosi viimistlemiseks viiakse kas [[perearst]]i ehk [[eriarst]]i (Eestis) poolt läbi [[eristusdiagnoos]].<ref>Südamehaigused, 2010</ref><ref> name="Meditsiinisõnastik,2004<medsõn" /ref>

* [[õhkrind]] e pneumotooraks]]

===Diagnostilised protseduurid<ref>Südamehaigused, lk 260-264, 2010</ref>===

<ref>Meditsiinisõnastik, 2004<name="medsõn" /ref><ref name="SA TÜ Kliinikum Ühendlabor">''[[Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise keemia uuringud]]'',[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/analueueside-aineregister/kliinilise-keemia-uuringud Veebiversioon (vaadatud 28.04.2013)]</ref><ref>Professional Guide to Diseases, 2008</ref>

Koerad on olnud aluseks inimese südamepuudulikkuse mudeli (meetodid, ravimid,klassifikatsioon, prognoos, kulg jms) väljatöötamisel ja juurutamisel.<ref>Oxford Journalsname="OxfordJ" 1998</ref><ref>Walley et al 1982</ref>

*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]]

{{Viited| 2}}

*[[Larry P. Tilley]],[[ Francis, W. K.Smith Jr.]] ,[[ Meg M. Sleeper]],''Manual of Canine and Feline Cardiology'', Saunders; 4 ed. 2007, ISBN 978-1416023982 [http://books.google.ee/books?id=nggxUPtJsAYC&printsec=frontcover&dq=Manual+of+Canine+and+Feline+Cardiology&hl=en&sa=X&ei=8oaxUPL9IYKd0QX71YDoBA&ved=0CCcQ6AEwAA Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 28.05.2013)]]

*[[Arnold Katz]]. ''Physiology of the heart''. 5 ed, Wolters Kluwer /Lippincott Williams & Wilkins, 2011, ISBN 978-1-60831-171-2.

==VälisallikadVälislingid==