Mari Möldre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
|||
127. rida:
Mari eluteel sai saatuslikuks kooli lõpetades matemaatika eksamil ebaõnnestumine, mis tähendas, et see tuli uuesti sooritada, kuid alles järgmisel õppeaastal. Soov kutseliseks näitlejaks saada oli suur. Nii mõtles ta vahepeal õnne katsuda ning saatis Tartusse Karl Menningule oma foto sõnadega: "Soovin astuda Vanemuise näitlejaks. Kui suur on palk?" Õige pea sai ta lakoonilise vastuse: "Tulge näidake, mida te võite, siis räägime palgast!" Sellest kirjavahetusest sai alguse Mari teatritee.
"Vanemuises" mängis ta aastatel
Esimeseks lavastuseks, milles Mari Vanemuises prooviks (see tähendas ilma palgata) kaasa tegi, oli [[Ernst Wildenbruch]]i "Lõoke". Prooviperiood Karl Menningu range käe all oli pingeline ja kurnav. Karl Menningu kohta on Mari kirjutanud: "Oma autoriteedi, karmi nõudlikkuse ja distsipliiniga rajas Karl Menning noorele näitlejale nagu kindla aluse terveks eluks. Tema sihiks oli näitleja kui kohusetruu, oma tööd armastav ja mitmekülgselt arenenud inimene." Mari sõnul suhtus Karl Menning temasse karmi isalikkusega.
140. rida:
Peterburis hakkas ta 1916. aastal tegutsema [[Peterburi Eesti Selts]]is, kus mängis kaasa mitmes lavastuses.
Tartusse tagasi tulek 1916. aastal langes kokku ajaga, mil Vanemuisest lahkus 11 näitlejat, kuna Ants Simm ei olnud suuteline Karl Menningu tööd jätkama. Mari ühines lahkuvate näitlejatega ning koos mindi Tallinna, et seltsi [[Pandorin]] tiiva all uus teater avada. Läbirääkimised olid juba mõnda aega käinud ning 13. augustil avati uus teater C. Rutoffi näidendiga "Vastu vett" samades ruumides, kus kümme aastat tagasi oli [[Estonia (teater)|Estonia]] alustanud. Kahjuks ei olnud huvi tõsise teatri vastu nii suur, kui loodeti ning teatri ülalpidamiseks vajalik. Nii pidid "Menningu-teatri ideede ja õilsate eesmärkide kandjad" veenduma, et "tõsine kunst ei toida".
=== Estonia ===
| |||