Erinevus lehekülje "16. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

[[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il pidasid Vana-Liivimaa naaberriigid [[Moskva suurvürstiriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] omavahelisi sõdasi slaavlastega asustatud alade pärast (tänapäeva Venemaa ja [[Valgevene]] territoooriumil) (Vt. [[Moskva-Leedu sõjad]])
 
[[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Aastatel 1500–1503]] toimunud Moskva-Leedu sõjas sõlmisid ordumeister ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]] sõjalise liiduleppe, millega nad kavatsesid asutud Moskva vastu ühiselt. 21. juunil [[1501]] astus Leedu, Vene ja Žemaitija poolel sõtta Vana-Liivimaa. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel vene vägesid [[Seritsa lahing]]us ning 8. septembril võtsid [[Ostrov]]i. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema.
 
1502. aasta sügisel läksid vene väed pealetungile nii Liivimaal kui ka Leedus, saavutades rea võite (D. V.Vürst [[Daniil Štšenja]] rüüstas Liivimaa kirdeosa ja märkimisväärset osa Eestist, vene väed võitsid orduvägesi [[Helme linnus]]e juures. [[Suurhord]]i vägede rünnak sundis [[Ivan III]] paiskama sinna vene vägesid põhjast. Vene vägede ja [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] liitlasvägede ühendatud jõududega löödi rünnak tagasi.
 
[[1502]]. aasta jooksul proovis Liivimaa rüütlivägi edutult vallutada [[Pihkva]]t (kaks korda), [[Krasnõi Gorodok]]ki, [[Irboska]]t. [[1503]]. aasta [[25. märts]]il sõlmiti Leedu vahendusel Liivimaa ja Moskva vahel kuueks aastaks vaherahu, millega põhimõtteliselt kinnitati asjade sõjaeelset seisu. Rahu pikendati enam-vähem samadel alustel ka [[1509]]., [[1521]]., [[1531]]. ja [[1551]]. aastal.
 
==Kultuur ja usuelu==
[[16. sajand]]i alguses kerkis Liivimaal üles kohaliku kõrgema kooli idee, mida toetasid eriti Saare-Lääne piiskopid, [[1540. aastad|1540. aastatel]] ka Liivi ordu. Finantsvahendite ja huvipuuduse tõttu ei saanud ideest siiski asja ja ka reformatsiooni järel ei osutunud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt pärit vaimulikud, nende seas ka üksikud eesti päritolu inimesed, õppisid aga Lääne-Euroopa ülikoolides, seda juba 13. sajandi teisest poolest. Esimene teadaolev eesti päritolu ülikooliharidusega kõrgem vaimulik oli Saare-Lääne toomhärrra [[Johann Pulck]].
58 359

muudatust