Richard Saaliste: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
==Rootsis==
2. oktoobril maabusid venelased Hiiumaal ja sama päeva õhtul alustas ta teekonda Rootsi. Sinna jõudes paigutati ta põgenikelaagrisse. Peagi aga arreteeriti ta ootamatult Rootsi politsei poolt süüdistatuna [[natsism]]is. Ta paigutati Bagga interneeritute laagrisse, kus viibis ees ka teisi sarnase süüdistusega eestlasi (prof. [[Edgar Kant]], [[Johannes Klesment]], kolonel [[Ago Reio]] jt). Laagrielu on Saaliste ise hiljem meenutanud järgmiselt: ''"Aeg möödus kaarte lüües, omavahel vesteldes. Et seal oli rohkesti intellektuaalseid jõude, sai tihti pääle arutatud meie riigi õiguslikku seisundit. Pidasime endi ülesandeks võimalusi mööda kommunismi õige pale maailma avalikkuse ette kanda, nii diplomaatidesse, kui ka rahvahulkadesse."''<ref>[[Mart Laar]]. Suurim armastus metsavennad. Välis-Eesti & EMP, Stockholm 1994.</ref>
Tal siiski mingit süüd ei leitud ja tänu põllumajanduslikule haridusele siirdus ta valitsejaks väiksemasse mõisa. Kodumaa olukorda ta unustada siiski ei suutnud ja otsustas esimesel võimalusel kodumaale appi naasta. Oma sõbrale ltn [[Oskar Põder|Oskar Põdrale]] saadetud kirjas räägib ta teadetest repressioonidest kodumaal ja lisab: ''"Kurat, käsi sügeleb relva järele, kui sealt midagi kuuled!"''
===Ettevalmistused Eestisse naasmiseks===
Saalistel tekkisid kontaktid Hiiumaa kaluritega, kes teostasid riskantseid merereise Eestist Rootsi, et omakseid ja tuttavaid vabasse maailma viia. Saaliste pani paari sõbraga rahad kokku ja ostis paadi, et Eestisse tulla. Ideed toetasid ka paljud pagulaseestlaste juhtfiguurid (Edgar Kant, [[Karl Talpak]], [[August Rei]], [[Otto Pukk]], kolonel Ago Reio jt). Mingeid suuremaid kontakte Saalistel tol ajal pagulaste luureorganisatsioonidega ja välismaa luureorganitega arvatavasti ei olnud. Tihedam suhtlus oli Puki ja kol. Reioga ja ilmselt neilt ta saigi [[raadiojaam]]a, šifrid ja tegutsemisülesanded. Ta sai infot "[[Haukka]]-Tümleri" luurevõrgust ja [[Rahvuskomitee]]le teada olevad Eestisse jäänud eesti ja saksa luurajate kohta. Kaks luurajat koondnimedega "Major" ja "Kapten" olid Eestis tegutsenud maa okupeerimisest alates ja suutnud sisse imbuda nõukogude võimustruktuuridesse.
Saaliste täpsematest ülesannetest Eestis on teada vähe, peamine oli kohalike oludega tutvumine (et koguda andmeid massirepressioonidest, kommunistide tegevusest, sõjaväe ja piirivalve tegevusest ja paiknemisest jms) ja vastupanuliikumisega kontakti loomine. Eestis viibimine pidi olema lühiajaline. Saalistele anti kaasa nimekiri Rahvuskomitee liikmetest, kes tuli Eestist välja tuua. Saaliste ise lootis ära tuua ka oma venna koos perega ja vanemad.
[[1946]]. aasta septembris tegi Saaliste esimese katse Eestisse jõudmiseks. Koos sõbraga ettevalmistatud mootorpaadis oli kaasas ka "[[New York Herald Tribune]]" ajakirjanik, kes soovis sellest ohtlikust teekonnast ajalehte reportaaži kirjutada. Paraku viis torm nad hoopis [[Soome]] randa, otse sealse N Liidu sõjaväebaasi külje alla. Sealt õnnestus neil siiski tagasi Rootsi pääseda. Seepeale sõber loobus ettevõtmisest. Saaliste aga mitte.
Saaliste pani kokku uue reisiseltskonna, kuhu kuulusid Läänemaalt pärit lahkusulised, kes soovisid oma Eestis olevaid lähedasi Rootsi tuua.
| |||