Ava peamenüü

Muudatused

Ookeaniline maakoor uueneb pidevalt. [[Ookeani keskahelik]]es tekib teda järjest juurde. Nendes ahelikes lahknevad [[laam]]ad. Seal tõuseb magma maakoore pinnale, jahtub ja tardub, moodustades maakoore. Magmat tõuseb keskahelikes järjest juurde ja surub äsjamoodustunud maakoort keskahelikust järjest eemale. Selle protsessi käigus maakoor jahtub veelgi ja tiheneb ning tema peale hakkavad kogunema [[sete|setted]]. Üldiselt ongi nii, et keskaheliku juures on maakoor kõige noorem ja mida kaugemale, seda vanem.
 
Kui maakoor on lükatud lõpuks laama teise otsa [[subduktsioonivöönd]]ini, siis sukeldub maakoor seal taas maa alla ja seda nimetatakse [[subduktsioon]]iks. Teisele poole neeldumiskohta tekib [[kurrutus]]e tulemusena kõrge [[mäestik]] ja tüüpiline näide selle kohta on [[Ameerika]] idarannikläänerannik, kuhu on tekkinud [[Andid]] ja [[Kordiljeerid]]. Kui põrkuvad kaks ookeanilist maakoort, võivad sinna tekkida [[saarekaar]]ed, nagu näiteks [[Antillid]].
 
Kuna laamad ei ole lõpmata suured, siis ei leidu Maal üldiselt ookeanilist maakoort, mis oleks vanem kui 200 miljonit aastat.
Anonüümne kasutaja