Allveelaevastiku Sihtkapital: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Allveelaevastiku Sihtkapital''' oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile allveelaeva ehitamiseks.
 
Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.
Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon. Komiteesse kuulusid Kaitseminister, Kaitseministri abi, Kaitsevägede Staabi ülem, Merejõudude juhataja, Veeteede Valitsuse direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e keskjuhatuse, [[Ohvitseride Keskkogu]], Ajakirjanikkude Liidu, [[Naiskodukaitse]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]], [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoda]], Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, Välis-Eesti Ühingu, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsuseasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegeline kindlustus keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad. Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]].
 
Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]], abiesimees [[Eduard Avik]], laekahoidja [[Paul Öpik]], abilaekahoidja [[Tõnis Kind]].
 
SihtkapitaliKomitee juhtisidesimees komitee,oli juhatus[[Anton ja revisjonikomisjon.Uesson]], Komiteessesinna kuulusid Kaitseminister, Kaitseministri abi, Kaitsevägede Staabi ülem, Merejõudude juhataja, Veeteede Valitsuse direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e keskjuhatuse, [[Ohvitseride Keskkogu]], Ajakirjanikkude Liidu, [[Naiskodukaitse]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]], [[Kaubandus-Tööstuskodatööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskodatööstuskoda]], Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, [[Välis-Eesti ÜhinguÜhing]]u, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsuseasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegeline kindlustus keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad. Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]].
 
Sihtkapitali asutamise algatas K. Frideman, kes kogus eraviisiliselt 120 krooni.
 
Peale sularaha ja vanemetalli annetati maal kanamune, lõnga, kartuleid, jahu, liha, üks elus kana.
 
Hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad [[Lembit (allveelaev)|Lembit]] ja [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ehitati riigi kulul.