Nikkel-metallhüdriidaku: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
25. rida:
===Aeglane laadimine===
Kõige lihtsam ja ohutum on NiMH-akut laadida ühtlase nõrga vooluga, mille arvväärtus amprites ei ületa 0,1C, kus C on aku mahutavus ampertundides. Näiteks kui AA-aku mahutavus on 3 ampertundi (3000 mAh), siis võib aeglase laadimise vool olla kuni 0,3
Akut võib kasutada ka pideva järellaadimise režiimis, kuid siis ei või laadimisvool olla tugevam kui 0,03C. Mõned laadijad teevad järellaadimist pärast tavalaadimise lõppu, selleks et kompenseerida akupatarei isetühjenemist.
[[Pilt:Charge NiMH.svg|thumb|300px| NiMH-aku pinge muutumine laadimisel erineva voolutugevusega:<br/>I=C/1h ‒ laadimisvool I = 1C, <br/>I=C/3h ‒ laadimisvool I = 0,33C, <br/>I=C/10h ‒ laadimisvool I = 0,1C]]
===ΔV laadimismeetod===
Selleks et NiMH-elemente kiiremini laadida, peab laadija teadma, millal tuleb laadimine lõpetada, sest ainult siis välditakse akupatarei kahjustumist. Üks variant on aku pinge jälgimine kogu laadimise aja vältel, kusjuures laadimisvool hoitakse püsiv. Laadija reageerib sellele, kui aku pinge täislaadimise lõpul pisut langeb (laadimise eripära) ning peatab laadimise. Seda meetodit kasutatakse tihti NiCd-akude kiirlaadijates. NiMH-akude puhul on selline pingelangus ΔV laadimise lõpus umbes 5–10 mV ainult tugeva laadimisvoolu (1C) juures. Nõrgema laadimisvoolu korral võib pingelangus olla eristamatu, mis teeb selle laadimisviisi NiMH-akude kiirlaadimisel ebakindlaks. Teine võimalus on jälgida pingemuutust ajas ja peatada laadimine, kui pinge muutumise kiirus nulliks muutub; sel juhul on siiski võimalik laadimise liiga varajane lõpetamine.
| |||