Erinevus lehekülje "İstanbul" redaktsioonide vahel

Lisatud 3586 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
{{linn
| nimi = İstanbul
| hääldus = 'istanbul
| omakeelne_nimi_1 = türgi | İstanbul |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pindala =
| elanikke = 10 035 000 (2006),<br/>linnastus 11 912 000
| lat_deg = 41
| lat_min = 01
| lat_ik = N
| lon_deg = 28
| lon_min = 58
| lon_ik = E
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Istanbul Turkey Provinces locator.gif|260px]]
}}
[[Pilt:Istambul and Bosporus big.jpg|thumbpisi|200px|[[Bosporus|Bosporuse väina]] jaİstanbul [[Marmara|Marmara merekosmos]] ääres asuv İstanbul kosmosestest nähtuna. Pildi ülaosas [[Must meri]], all [[Marmara meri]].]]
'''İstanbul''' on [[Türgi]] suurim linn. Ta asub [[Bosporus|Bosporuse väina]]e väina kaldail iidsete [[Must meri|Mustast merest]] [[Vahemeri|Vahemerre]] ningja [[Väike-Aasia]]st [[Kagu-Euroopa]]sse kulgevate [[kaubatee]]de ristumiskohal.
[[Pilt:Istanbul collage 5f.jpg|pisi|200px|İstanbuli vaateid]]
'''İstanbul''' on [[Türgi]] suurim linn [[Bosporus|Bosporuse väina]] kaldail iidsete [[Must meri|Mustast merest]] [[Vahemeri|Vahemerre]] ning [[Väike-Aasia]]st [[Kagu-Euroopa]]sse kulgevate [[kaubatee]]de ristumiskohal.
 
Linna varasemad nimed on '''Byzantion''' ja '''Konstantinoopol'''. İstanbuliks nimetati linn ametlikult alles [[28. märts]]il [[1930]].
 
==Ajalugu Kliima ==
 
Istanbulis on [[lähistroopiline kliima]].
Praeguse linna eelkäija, [[Megara]] [[koloonia]] Byzantion rajati [[667 eKr|667. aastal eKr]] [[Traakia]] Bosporose kaldale. Asula sai nime megaralaste kuninga [[Byzas]]e järgi. [[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni aastani [[478 eKr]] kuulus ta [[Pärsia]]le, [[5. sajand eKr|5. sajand]]i keskpaigast vaheaegadega [[Ateena Mereliit]]u. Linna hiilgeaeg oli [[4. sajand eKr|4.]] ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal [[340 eKr]] piiras Byzantioni edutult [[Philippos II]]. Linn jäi ka pärast [[Chaironeia lahing]]ut iseseisvaks. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] pidi ta siiski tunnistama [[Vana-Rooma|Rooma riigi]] ülemvõimu.
 
Absoluutne maksimumtemperatuur on +40,5 °C ja absoluutne miinimum -16,1 °C.
Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi. [[Constantinus I]] muutis Byzantioni Rooma riigi uueks [[pealinn]]aks ja nimetas selle aastal [[330]] pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn'). Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (''Nova Roma''), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, seejärel [[Bütsants]]i pealinn.
 
Aastas sajab keskmiselt 852 mm. Talvel sajab rohkem. Kõige sajusemad on [[detsember]] (125 mm) ja [[november]] (109 mm), kõige kuivemad [[mai]] (36 mm) ja [[juuni]] (38 mm). Sajab keskmiselt 114,9 päeval aastas. Kõige rohkem sajupäevi on [[jaanuar]]is (16,1) ja detsembris (15,9), kõige vähem [[juuli]]s (3,5) ja [[august]]is (3,9). Kõige suurem täheldatud vihmasadu oli 227 mm ööpäevas. Kõige suurem mõõdetud lumepaksus oli 80 cm, aga püsivat lumikatet linnas ei moodustu.
Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti [[Theodosius II]] ja [[Justinianus I]]. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] aastal [[1204]] vallutasid ja rüüstasid linna ristisõdijad ja tegid temast [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] pealinna. [[1261]]. aastal vallutas [[Michael VIII]] Palaiologos ta tagasi ja likvideeris Ladina keisririigi.
 
[[Päike]] paistab aastas keskmiselt 2218 tundi, kõige rohkem juulis (322 tundi) ja juunis (300 tundi), kõige vähem detsembris (68 tundi) ja jaanuaris (71 tundi).
Konstantinoopol oli [[Bütsants]]i pealinn, kuni [[osmanid]] ta [[29. mai]]l [[1453]] [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|vallutasid]] ja Bütsantsi riigi kaotasid. Konstantinoopol sai [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] pealinnaks ja nimetati İstanbuliks, kuid paralleelnimena jäi käibele ka Konstantinoopol.
 
Linna põhjaosale avaldab mõju Musta mere lähedus. Seetõttu on põhjapoolsed eeslinnad pisut jahedamad ja niiskemad kui lõunapoolsed.
Usutakse, et Istanbul oli maailma suurim linn aastatel [[340]]–[[570]] (400 tuhat elanikku aastal [[500]]), [[1127]]–[[1145]], [[1153]]–[[1170]] ja [[1650]]–[[1710]] (700 tuhat elanikku).[http://geography.about.com/library/weekly/aa011201a.htm]
 
== Geoloogia ==
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli [[Osmanite riik]] kaotanud peaaegu kõik oma valdused [[Euroopa]]s. İstanbul oli jäänud üsna riigi serva. Aastal [[1923]] viidi vastse [[Türgi|Türgi Vabariigi]] pealinn [[Ankara]]sse, mis asus rohkem riigi keskel.
 
Istanbul asub [[Põhja-Anatoolia rike|Põhja-Anatoolia rikke]] kohal [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Aafrika laam]]a piiri lähedal. Rike kulgeb [[Väike-Aasia]] põhjaosas ja läheb läbi Marmara mere [[Egeuse meri|Egeuse merre]], kus lõpeb.
 
Asukoha tõttu laamade piiri juures on seda kohta aeg-ajalt tabanud laastavad [[maavärin]]ad. Neist kõige rängem Istanbuli ajaloos oli [[1509. aasta Istanbuli maavärin]]. See põhjustas [[tsunami]], mis lükkas ümber linnamüüri ja tappis enam kui 10 000 linnaelanikku. Kuid hiljemgi on toimunud ränki maavärinaid. Alles [[1999]] toimus [[Izmiri maavärin]], milles hukkus 18 tuhat inimest, neist tuhatkond Istanbuli eeslinnades.
 
Seismoloogide hinnangul tabab Istanbuli 60% tõenäosusega vähemalt 7,6-[[magnituud]]iline maavärin veel enne 2030. aastat. Arvatavasti on selle tagajärjed veelgi katastroofilisemad, sest Istanbuli kiiresti kasvava elanikkonna jaoks on eeslinnadesse püstitatud hulgaliselt halvasti projekteeritud ja ehitatud maju.
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Istanbul collage 5f.jpg|pisi|200px|İstanbuli vaateid]]
Praeguse linna eelkäija, [[Megara]] [[koloonia]] Byzantion rajati [[667umbes eKr|667660. aastal eKr]] [[Traakia]] Bosporose kaldale<ref name=lk94>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 94</ref>. Asula sai nime megaralaste kuninga [[Byzas]]e järgi. Megaralased kuulusid [[doorlased|doorlaste]] hulka<ref>Antiigileksikon, 1. kd., lk. 263</ref>. [[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni aastani [[478 eKr]] kuulus ta [[Pärsia]]le, [[5. sajand eKr|5. sajand]]i keskpaigast vaheaegadega [[Ateena Mereliit]]u<ref name=lk94/>. Linna hiilgeaeg oli [[4. sajand eKr|4.]] ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]<ref name=lk94/>. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal [[340 eKr]] piiras Byzantioni edutult [[Philippos II]]<ref name=lk94/>. Linn jäi ka pärast [[Chaironeia lahing]]ut iseseisvaks<ref name=lk94/>. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] pidi ta siiski tunnistama [[Vana-Rooma|Rooma riigi]] ülemvõimu<ref name=lk94/>.
 
Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi<ref name=lk94/>. [[Constantinus I]] muutis Byzantioni Rooma riigi uueks [[pealinn]]aks ja nimetas selle aastal [[330]] pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn')<ref name=lk94/><ref name=lk266>Antiigileksikon, 1. kd., lk. 266</ref>. Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (''Nova Roma''), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, seejärel [[Bütsants]]i pealinn.
 
Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti [[Theodosius II]] ja [[Justinianus I]]<ref name=lk266/>. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] aastal [[1204]] vallutasid ja rüüstasid linna ristisõdijad ja tegid temast [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] pealinna. [[1261]]. aastal vallutas [[Michael VIII]] Palaiologos ta tagasi ja likvideeris Ladina keisririigi.
 
Konstantinoopol oli [[Bütsants]]iBütsantsi pealinn, kuni [[osmanid]] ta [[29. mai]]l [[1453]] [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|vallutasid]] ja Bütsantsi riigi kaotasid<ref name=lk94/><ref name=lk266/>. Konstantinoopol sai [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] pealinnaks ja nimetati İstanbuliks<ref name=lk94/><ref name=lk266/>, kuid paralleelnimena jäi käibele ka Konstantinoopol. Kuigi linna ametlik nimi oli Istanbul, nimetati [[Lääne-Euroopa]]s seda edasi Konstantinoopoliks ja türklasedki kutsusid seda sagedamini nimega ''Konstantiniyye''. Ent tänapäeval peavad [[türklased]] seda nime poliitiliselt ebakorrektseks ja isegi selle kasutamist ajaloolistes tekstides kohatuks.
 
Usutakse, et Istanbul oli maailma suurim linn aastatel [[340]]–[[570]] (400 tuhat elanikku aastal [[500]]), [[1127]]–[[1145]], [[1153]]–[[1170]] ja [[1650]]–[[1710]] (700 tuhat elanikku).<ref>[http://geography.about.com/library/weekly/aa011201a.htm]</ref>
 
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli [[Osmanite riik]] kaotanud peaaegu kõik oma valdused [[Euroopa]]s. İstanbul oli jäänud üsna riigi serva. Aastal [[1923]] viidi vastse [[Türgi|Türgi Vabariigi]] pealinn [[Ankara]]sse, mis asus rohkem riigi keskel.
 
==Vaatamisväärsused==
[[Pilt:IstanbulHaghiaSofia.jpg|thumbpisi|200px|[[Hagia Sophia]] sisevaade]]
Säilinud on paljude [[hilisantiikaeg]]sete [[ehitis]]te ([[keiser|keisri]][[palee]]de, [[hipodroom]]i (koos [[Theodosiuse obelisk]]iga), [[tsistern]]ide ja [[kindlustis]]te) [[varemed]]. Kõige paremini säilinud [[antiikaeg|antiikaja]] kindlustis on [[Marmara meri|Marmara merest]] [[Kuldsarve laht|Kuldsarve laheni]] ulatuv [[müür]].<ref name=lk266/>
 
Hilisantiigi kirikuist paistavad peale [[Hagia Sophia]] silma ka [[Hagia Irene]] ning [[Püha Sergiose kirik|Püha Sergiose]] ja [[Püha Bakchose kirik]].<ref name=lk266/>
[[Pilt:IstanbulHaghiaSofia.jpg|thumb|200px|[[Hagia Sophia]] sisevaade]]
Säilinud on paljude [[hilisantiikaeg]]sete [[ehitis]]te ([[keiser|keisri]][[palee]]de, [[hipodroom]]i (koos [[Theodosiuse obelisk]]iga), [[tsistern]]ide ja [[kindlustis]]te) [[varemed]]. Kõige paremini säilinud [[antiikaeg|antiikaja]] kindlustis on [[Marmara meri|Marmara merest]] [[Kuldsarve laht|Kuldsarve laheni]] ulatuv [[müür]].
 
Hilisematest rajatistest on kõige tuntumad [[Topkapı palee]] ja [[Abdi İpekçi Arena]].
Hilisantiigi kirikuist paistavad peale [[Hagia Sophia]] silma ka [[Hagia Irene]] ning [[Püha Sergiose kirik|Püha Sergiose]] ja [[Püha Bakchose kirik]].
*[[Topkapı palee]]
 
== Vaata kaTransport ==
 
Istabulis asuvad [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] ja [[Sabiha Gökçeni lennujaam]], mis on saanud nime vastavalt tänapäevase Türgi riigi rajaja ja tema kasutütre, Türgi esimese naislenduri järgi.
*[[Abdi İpekçi Arena]]
 
*[[İstanbuli Atatürki lennujaam]]
Istanbuli [[ühistransport|ühistranspordi]] moodustavad [[tramm]]id, [[mägiraudtee]]d, [[metroo]], [[buss]]id, ekspressbussid ja [[parvlaev]]ad. Parvlaevad sõidavad üle Bosporuse väina, kuid sellest väinast lähevad üle ka kaks [[rippsild]]a ja ehitada plaanitakse kolmandatki. Väina alla rajatakse raudteetunnelit [[Euraasia tunnel]]it, mis peaks valmima [[2015]].
*[[Boğaziçi Ülikool]]
 
*[[1509. aasta İstanbuli maavärin]]
Istanbulis rajati trammiliiklus [[1872]]. Esialgu töötas see hobujõul. [[1912]] mindi üle elektritrammidele. [[1966]] trammiliiklus suleti ja asendati trolliliiklusega. [[Trollibuss]]e kasutati 23 aastat, siis likvideeriti ka see. [[1990]] avati turistidele mõeldud 1,6 km pikkune trammiliin Istanbuli Euroopa-osas ja [[2003]] avati 2,6 km pikkune trammiliin Aasia-osas. [[1992]] loodi Euroopa-osas ka kiirtrammiliin. Ükski kolmest mainitud trammiliinist pole ülejäänutega ühendatud.
 
== Haridus ==
 
*Istanbulis asub [[Boğaziçi Ülikool]].
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Istanbul}}
* [http://www.picturesofislam.com/istanbul.htm Pildid Istanbulist]
*[http://maps.turkeyodyssey.com/city/maps_of_istanbul.php Kaart Istanbul]
 
[[Kategooria:Türgi linnad|Istanbul]]
[[Kategooria:Turgi maailm|Istanbul]]
[[Kategooria:İstanbul| ]]
 
{{Link FA|hr}}
{{Link FA|hu}}
 
{{Link FA|lv}}
 
{{Euroopa kultuuripealinnad}}
 
{{Link FA|af}}
{{Link FA|ar}}
{{Link FA|hr}}
{{Link FA|hu}}
{{Link FA|lv}}
{{Link FA|mk}}
{{Link FA|pt}}
27 338

muudatust