Vladimir Tšiž: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 2 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Vladimir Tšiž.JPG|pisi|Vladimir Tšiž]]
'''Vladimir Fjodorovitš Tšiž (Tchisch)''' ([[9. juuni]] [[1855]] [[Smolensk]]i kubermang – [[4. detsember]] [[1922]] [[Kiiev]]) oli Eestis tegutsenud vene [[arstiteadus|arstiteadlane]].
 
Sündis Smolenskis aadliperre sõjaväelase pojana. Töötas [[Peterburi ülikool]]is ja [[Sõjalis-Meditsiiniline Akadeemia|Sõjalis-Meditsiinilises Akadeemias]]. OliTšiž oli Wundti õpilane (1884). 1819-1915 oli [[Tartu ülikool]]i [[psühhiaatria]] professor ja õppetooli juhataja 1891–1915.
 
Tema esimene teaduslik uurimus ilmus Wundti toimetatud ajakirjas Philosophische Studien ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Ta demonstreeris, et optilise ja akustilise sündmuse järjekorra hindamine on tähelepanust mõjutatud. Vaatlejal on kalduvus näha esimesena seda sündmust, millele tähelepanu on pööratud. Tõlkis Wundt'i füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Pidas kuni 1904.aastani regulaarselt psühholoogia kursust. Tegi katseid ka endal peal - näiteks uuris kui täpselt suudab ärgata ettemääratus ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13 minutilise täpsusega.
 
Tšiž on psühhiaatrina analüüsinud mitmete kirjanike, filosoofide ja ajalooliste isikute elukäiku ja loomingut: [[Paul I]], [[Aleksei Araktšejev|Araktšejev]], [[Puškin]], [[Auguste Comte|Comte]], [[Nikolai Gogol|Gogol]], [[Dostojevski]], [[Ivan Turgenev|Turgenev]], [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]].