Vene-Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
36. rida:
Liivi sõda võib vaadelda ka kui kujunevate Läänemere-äärsete territoriaalriikide omavahelise võimuvõitluse esimest vooru, kus peakannatajaks oli endine Vana-Liivimaa. Vene-Liivi sõda on sel juhul võimuvõitluse sissejuhatus, mille käigus varises kokku Liivimaa keskaegne riigikorraldus ja sai territoriaalriikide konfrontatsiooni otseseks eelduseks.
[[Pilt:GotthardKettler.jpg|thumb|200px|right|Viimane Liivimaa ordumeister ja pärastine Kuramaa hertsog [[Gotthard Kettler]]]]
==Liivimaa sõdade periodiseerimine==
*1558–1561, '''Vene-Liivi sõda''' - [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Läti]]maal, [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Liivi ordu]], [[Riia peapiiskopkond]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonna vahel, mis lõppes Liivi orduriigi kokkuvarisemise ja uute [[maaisand]]ate tunnustamisega [[Põhja-Eesti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s, [[Kuramaa]]l ning Lätimaal;
*1562–1578, sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Poola-Leedu/[[Rzeczpospolita]] vahel, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Leedu]]) territooriumil. Sõjatgevusele eelnes Vene tsaaririigi poolt sõlmitud 20-aastane [[vaherahu]] Rootsi kuningriigiga ja Taani kuningriigiga sõjalise liidu sõlmimine;
*1579–1583, sõjategevus Moskva tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], [[Osmani impeerium]]i ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti [[Stefan Batory]]t toetavad [[hertsog Magnus]]e ning [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] vahel.
==Sõja kulg==
▲[[File:Ivan-Groznyi-Parsuna.jpg|thumb|200px|left|Moskva tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm]]
===1558===
Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil Vene väed ületasid
Sellele järgnes tsaari poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. Ent raha ei saadud õigeaegselt kokku ning [[11. mai]]l [[Narva vallutamine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]]. Seejärel polnud tsaar enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi.
1558. aasta suvel järgnes maa sihipärane vallutamine, mil venelaste kätte langes nii [[Tartu piiskopkond]]<ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469-477]</ref>, kui ka enamik [[Virumaa]]st. Soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks).▼
▲1558. aasta suvel järgnes maa sihipärane vallutamine, mil venelaste kätte langes nii [[Tartu piiskopkond]]<ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469-477]</ref>, kui ka enamik [[Virumaa]]st. Augustikuuks olid vallutatud ka [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva suurvürstiriigi võimu alla järgneva sõjategvuse ajaks. Soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks).
Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu [[koadjuutor]] [[Gotthard Kettler]]i juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi [[Rõngu linnus]]e [[Rõngu piiramine|vallutamine ning hävitamine]]. Liivimaalaste leeris puhkesid vastuolud ordumeeste ja peapiiskopi vägede vahel ning pärast Kettleri haavtasaamisest loobuti sõjakäigu jätkamisest.▼
1558. aasta 31. augustil koostati Vilniuses maapäeval ürik, millega Liivi Ordu [[pant]]is mitmed linnused koos piirkondadega, sealhulgas [[Räisaku ordulinnus|Räisaku]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Lutsi ordulinnus|Lutsi]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Vana-Väina ordulinnus|Vana-Väina]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]] linnused ühes läänidega sõja finantseerimiseks Poola kuningale Zygmunt II Augustile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 - 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 81, 86, 97</ref> Et Liivimaad venelaste eest paremini kaitsta, anti poolakatele eelkõige just idapoolsed linnused ja piirkonnad.
▲Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu [[koadjuutor]] [[Gotthard Kettler]]i juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi [[Rõngu linnus]]e [[Rõngu piiramine|vallutamine ning hävitamine]]. Liivimaalaste leeris puhkesid vastuolud ordumeeste ja peapiiskopi vägede vahel ning pärast Kettleri
*[[22. jaanuar]] – [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägi tungis põhjas [[Alutaguse kihelkond|Alutagusesse]] ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab [[Ivan Julm]] välja [[vaherahu]] kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist.
*[[1. aprill]] – Moskva suurvürstiriigi väed alustasid [[Narva]] pommitamist
*[[11. mai]] – Moskva suurvürstiriigi väed vallutasid tulekahju järel Narva
*[[6. juuni]] – Moskva suurvürstiriigi väed vallutasid [[Vasknarva linnus]]e
*[[30. juuni]] – Moskva suurvürstiriigi väed vallutasid [[Vastseliina linnus]]e
*[[7. juuli]] – [[Gotthard Kettler]] sai ordumeistri [[koadjuutor]]iks ning orduvägede tegelikuks juhiks
*[[18. juuli]] – Moskva suurvürstiriigi väed vallutasid [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]
*suvi – Moskva suurvürstiriigi vägede kätte langesid ka [[Toolse linnus]], [[Rakvere linnus]] ja mitmed teised kindlused, samuti kogu [[Tartu piiskopkond]], ainsana ebaõnnestub [[Paide]] vallutamine.
*[[oktoober]]–[[november]] – ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutati [[Rõngu linnus]].
===1559===
[[1559]]. aasta algul laastasid venelased rängalt [[Läti]]t ning jõudsin välja kuni [[Tallinn]]a, [[Riia]]ni ning [[Kuramaa]]le jõudes välja [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile ja Liivimaal sai selgeks, et ilma välisabita venelaste vastu ei saada.
Esmalt pöörduti abipalvetega [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]]i ja [[Hansa liit|Hansa]] poole. Kuid keiser piirdus vaid noomivate kirjade saatmisega venelastele ja ettevaatliku toetusavaldusega Liivimaale.
Halvad olid Liivimaa suhted ka Rootsiga, sest [[Gustav Vasa]] oli [[1554]]. aastal alustanud [[Vene–Rootsi sõda (1554–1557)|sõda Venemaaga]] uskudes, et Liivi ordu talle sealjuures appi tuleb. Et too eelistas aga selle asemel sõlmida saatusliku [[Tartu maks|1554. aasta rahu]], pettus Rootsi kuningas rängalt ning keeldus Liivimaad omakorda Venemaa vastu aitamast.
Seega olid liivimaalaste ootused esialgu suunatud ennekõike Taanile, mis asus maast suhteliselt kaugel ning ei avaldanud esialgu mingeid territoriaalseid pretensioone. Kuni 1559. aasta esimese päevani valitsenud [[Christian III]] eelistas Liivimaa asjadesse mitte sekkuda, ehkki [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johann von Münchhausen]] oli koos oma venna [[Christoph von Münchhausen|Christophiga]] valmis [[Saare-Lääne piiskopkond]]a ning võimaluse korral ka teisi alasid Taani kätte mängima. Uus kuningas [[Frederik II]] otsustas aga ema pealekäimisel anda Saare-Lääne piiskopkond oma vennale [[Magnus]]ele, et vältida talle jõuka [[Holstein]]i hertsogkonna andmist. Lisaks sellele saatis Frederik Venemaale rahudelegatsiooni, millel õnnestus sõlmida Vene-Liivi vaherahu aprillist kuni novembrini.
[[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|thumb|Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]]]
Vaherahu oli kasulikum venelastele, sest liivimaalased ei saanud rahu lühiduse tõttu palgasõjavägesid laiali saata ning raiskasid nende peale kasutult raha. Oktoobri lõpus otsustas septembris ordumeistriks saanud Kettler venelasi üllatada ning tungis vaherahu rikkudes taas [[Tartu piiskopkond]]a, mille vene väed olid 1558. aastal hõivanud. [[11. november|11. novembril]] võitis ta tunduvalt suurema vene väe vastu [[Rõngu lahing]]u, mis jäi ka Liivi ordu viimaseks suuremaks võiduks. Seejärel ebaõnnestus aga Tartu ja [[Laiuse linnus]]e piiramine, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali" ning orduväed asusid talvekortereisse.▼
*[[jaanuar]]–[[veebruar]] – Moskva suurvürstiriigi vägede rüüsteretked [[Läti]]s
▲Vaherahu oli kasulikum venelastele, sest liivimaalased ei saanud rahu lühiduse tõttu palgasõjavägesid laiali saata ning raiskasid nende peale kasutult raha. Oktoobri lõpus otsustas septembris ordumeistriks saanud Kettler venelasi üllatada ning tungis vaherahu rikkudes taas [[Tartu piiskopkond]]a, mille vene väed olid 1558. aastal hõivanud. [[11. november|11. novembril]] võitis ta tunduvalt suurema vene väe vastu [[Rõngu lahing]]u, mis jäi ka Liivi ordu viimaseks suuremaks võiduks. Seejärel ebaõnnestus aga [[Laiuse linnus]]e piiramine ning orduväed asusid talvekortereisse.
*Taani saatkond sõlmis aprillis Liivi-Moskva suurvürstiriigi vahelise vaherahu kuni [[1. november|1. novembrini]].
*[[31. august]] ja [[15. september]] [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]] sõlmis vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu
*[[oktoober]]–[[november]] – ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võideti [[Rõngu lahing]] ([[11. november]]), ent seejärel ebaõnnestus [[Laiuse]] piiramine
*tõenäoliselt november – [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopi]] valdused oma vennale [[hertsog Magnus]]ele.
===1560===
[[1560]]. aasta algusest algasid taas venelaste rüüsteretked, millele orduväed ei suutnud piiri panna. Eelmise aasta septembris oli Kettler sõlminud küll protektsioonilepingu ([[Vilno leping (1559)]]) Poolaga, andes selle vägede kaitse alla mitu lossi Liivimaa lõuna- ja idapiiri lähistel, kuid poolakad ei kiirustanud abivägede saatmisega ning vältisid täielikult konflikti venelastega (sel ajal kehtis veel Vene-Leedu rahu, mida Zygmunt II murda ei tahtnud).
Aprillis maale saabunud hertsog Magnus tegi asja veelgi keerulisemaks, kuna asus taotlema endale ka [[Eestimaa hertsogkond]]a, [[Maasilinna foogtkond]]a, [[Lihula linnus]]t ning [[Uus-Pärnu]]t, mis kõik kuulusid ordule. Nii puhkes Kettleri ja Magnuse konflikt, mis saatuslikult nõrgendas Liivimaa kaitsetahet ning tegi venelastele maa hõivamise märksa hõlpsamaks.
74. rida ⟶ 90. rida:
Septembri alguses seadsid [[Vana-Pärnu]]st ja mujalt [[Läänemaa]]lt röövretkelt tulnud venelaste väesalk oma laagri üles [[Harku mõis]]as. Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes [[Vana-Pärnu maantee]] ümbruses umbes [[Rahumäe]] ja [[Nõmme]] vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende [[Läänemaa]]lt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased. {{Vaata|Jeruusalemma mäe lahing}}
1560. aasta lõpuks oli selge, et kohalikud Liivimaa riigid enam iseseisvalt püsima ei jää. Et end Vene ohu käest päästa, hakati nüüd selgelt otsima uusi [[maaisand]]aid. Ordumeister Kettler pooldas Poola suunda, ent palju oli ka Taani-meelseid, kes oleks end meelsasti Magnuse võimu alla andnud. Põhja-Eestis kasvas aga toetus [[Rootsi]]le, kellelt loodeti efektiivsemat toetust Vene vägede vastu. Esialgu käisid läbirääkimised Soome hertsogi [[Johan III|Johaniga]], ent kuni Rootsi troonil oli Gustav Vasa, polnud Rootsile alistumine mõeldav. Olukord muutus täielikult [[Erik XIV]] troonile tõustes, kes soovis Rootsi võimu Läänemere-ruumis tunduvalt kasvatada.
Nüüd algasid Põhja-Eesti üha tihedamad kontaktid Rootsiga, mis viisid lõpuks Tallinna ning Harju, Viru ja Järva rüütelkondade alistumisele Rootsi kroonile. See sai teoks [[1561]]. aasta juunis.
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]]
*[[2. august]] – [[Härgmäe lahing]], [[Liivi ordu|Liivimaa Ordu]] viimane välilahing, kaotus Moskva suurvürstiriigi vägedele
*[[21. august]] – Moskva suurvürstiriigi väed vallutasid [[Viljandi]]
*[[august]]–[[oktoober]] – Moskva suurvürstiriigi vägedel ebaõnnestus taas Paide piiramine, nad saavad lüüa ka Tallinna all, ent rüüstavad [[Läänemaa]]d
* [[11. september]] – [[Jeruusalemma mäe lahing]], [[Tallinn]]as
*[[oktoober]] – [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|suur talupoegade ülestõus]] [[Harjumaa|Harju-]] ja [[Läänemaa]]l
===1561===
1561. aastal asus aktiivsemalt tegutsema ka [[Poola]], Zygmunt II pahandas väga Põhja-Eesti äralibisemine Rootsile ning nii avaldas ta Kettlerile üha tugevamat survet ordu täielikuks sekulariseerimiseks ning Liivimaa Poolale allutamiseks.
84. rida ⟶ 105. rida:
Liivi ordu likvideerumise järel toimus sõjategevus [[Vana-Liivimaa]]l juba uute [[maaisand]]ate juhtimisel [[Liivi sõda|Liivi sõja]] raames.
*[[4. juuni]]–[[6. juuni]] – [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkond]] koos [[Tallinn|Tallinna]] linnaga andsid [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le
*[[28. november]] – [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]] andsid oma alad, sealhulgas [[Lõuna-Eesti|Lõuna-]] ja [[Kesk-Eesti]], [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt II August|Zygmunt II Augustile]]; [[Riia]] linn jääb aga kuni [[1582]]. aastani [[vabalinn]]aks
===[[1562]]===
*Gotthard Kettlerist sai [[Kuramaa hertsog]]
*Rootslased vallutasid [[Padise]] ja [[Pärnu]]
==Vaata ka==
*[[Koadjuutorivaenus]]
| |||