Dekreet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Volitusseadus astus jõusse. Esmaspäev, 12. detsember 1932, nr. 50, lk. 2.
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
1932. aasta detsembris andis [[V Riigikogu]] volitusseadusega [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|Vabariigi Valitsusele]] õiguse dekreete anda.
 
Uuesti sai Riigivanem seaduste andmise õiguse dekreedina 24. jaanuaril 1934 jõustunud [[Eesti vabariigiVabariigi põhiseadus (1934)|põhiseadusega]]. Aastail 1935 ja 1936 toimus kogu seadusandlus (ka riigieelarved) ainult dekreedi teel. Vabariigi Presidendi dekreetide andmise õiguse Riigikogu istungjärkude vaheajal sätestas ka [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadus]].
 
[[1992. aasta põhiseadus]] sätestab riigipea dekreediõiguse seadluse nime all PS §§ 109-110-s. Tegemist on piiratud nn hädadekreedi andmise õigusega -- seadluse võib välja anda juhul, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ning esineb edasilükkamatu riiklik vajadus. Seadlusele peavad andma kaasallkirja Riigikogu esimees ja peaminister, kuid Riigikohus on selgitanud[http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/III-4%2F1-4%2F94], et nende osa piirdub allkirjastamisega. PS sätteid seadlusandlusõigusest täpsustavad Vabariigi Presidendi töökorra seaduse §§ 14-17.