Snorri Sturluson: erinevus redaktsioonide vahel

Snorri sündis aastal [[1178]] või [[1179]] Lääne-Islandil [[Hvammur]]is mõjuka pealiku [[Sturla Þórðarson]]i pojana. Ta kasvas üles [[Jón Loftsson]]i juures [[Oddi]]s Lõuna-Islandil. Oddi oli üks tolleaegseid Islandi peamisi kultuuri- ja hariduskeskusi, seal õppis Snorri ladina keelt, teoloogiat ja seadusetundmist. Samuti õppis ta tundma Islandi ajalugu, mütoloogiat ja rahvapärimust.

[[1218]]–[[1220]] käis Snorri [[Norra]]s, kus ta külastas noort kuningat [[Håkon Håkonarson]]i ja tema nimel valitsenud jarl [[Skúli Bárðarson]]i. Arvatavasti külastas ta sellel reisil ka [[Rootsi]]t. Snorri sai ülesandeks mõjutada Islandi ülikuid, et nad nõustuksid tunnistama Norra kuninga ülemvõimu. Islandil ei teinud Snorri aga midagi kuninga käsu täitmiseks. Selleasemel laiendas ta iseenda võimu, kasutades oma vara ja sidemeid — ta lõi suhteid teiste mõjukamate suguvõsadega oma tütarde abielude kaudu. Oma esimesest naisest läks Snorri lahku ja abiellus [[1224]] Hallveig Ormsdóttiriga, keda peeti Islandi jõukaimaks naiseks. Perioodil [[1222]]-[[1230]] oli Snorri kõige mõjukam pealik Islandil, kellele kuulus goodkondi[[goodkond]]i saare erinevates paikades.

[[1237]]–[[1239]] käis Snorri teist korda [[Norra]]s, tõenäoliselt selleks, et põgeneda oma võimsate vastaste eest kodumaal. Nüüd olid kuningas Håkon ja jarl Skúli omavahel tülis — kuningas oli saanud täiskasvanuks, kuid jarl ei soovinud oma võimust loobuda. Snorri külastas jälle kuningas Håkonit, kuid ta peatus jarl Skúli ja tema poja juures. Håkon ei lubanud Snorril Islandile tagasi pöörduda, kartes, et Snorri asub seal Skúli huve toetama. Snorri kuninga käsule ei kuuletunud ja lahkus Norrast. Norras puhkes kodusõda Håkoni ja Skúli vägede vahel, mille võitis Håkon. Kuningas andis oma esindajale Islandil, Gissurile[[Gissur Þorvaldsson]]ile, korralduse Snorri Norrasse tagasi saata või tappa. Gissur Snorrile aga valikuvõimalust ei andnud ja septembris [[1241]] mõrvati Snorri tema kodutalus [[Reykholt]]is.