Redaktsioon: 26. mai 2013, kell 22:04 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. mai 2013, kell 22:23 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: \|Nimi = Vihula mõis \|Omakeelne nimi = \|Pilt = [[Pilt:Vihula mõisa ~~tuuleveski~~peahoone 2012.jpg\|300px\|~~Mõisa tuuleveski~~Härrastemaja]] \|Asukoht = \|Stiil = 12. rida: \|Juurdeehitus = \|Renoveeritud = 2008–2012 \|Aadress = [[~~Vihula vald~~Lääne-Virumaa]], [[Haljala kihelkond]], [[~~Lääne-Virumaa~~Vihula vald]] \|Kõrgus = \|Vundamendi pindala = 19. rida: \|Ehitusmaterjal = \|Liigitus = \|Arhitekt = [[Friedrich Modi]] ~~projekt~~ \|Omanik = \|Töövõtja = 30. rida: ==Ajalugu== Esimene teave mõisast Vihula piirkonnas on Eesti Rüütelkonna arhiivis säilinud ürik [[16. sajand]]ist, mis kinnitab, et perekonna esiisa, Taani rüütel [[Odvard von Lode]] saatis [[Taani kuningas\|Taani kuningat]] [[Knut VI\|Canute VI]]-t tema ristikäigul paganliku Eesti vastu aastal [[1197]] ja vastutasuks teenete eest Taani kuningakoja ees omistati talle suured maa-alad [[Taani valdused Eestis\|Põhja-Eestis]]. Reaalse kontrolli maade üle said [[Taani kuninga vasallid Eestis]] alles pärast [[1219]]. aastal alanud Põhja-Eesti vallutamist. Vihula mõisa on esmakordselt mainitud [[1501]]. aastal, mil see kuulus [[Lode]]de aadlisuguvõsale. [[1531]]. aastal said Vihula omanikeks perekond [[Wekebro]]d,. Ewert Wekebrod pärandas [[1605]]. aastal Vihula mõisa oma tütrele Britale, kes oli abiellunud Melchior von Helffreichiga. Helffreichide pere oli mõisa omanik [[17. sajand\|17.]] ja [[18. sajand]]il, kes lasid rajada ka esmase [[barokk]]stiilis mõisasüdame. Eestis toimunud [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal laastati ja põletati nii mõis kui ka selle ümbrus [[1703]]. aasta septembris. Sellest ajast säilinud vanim mõisahoone on nn. Tagamõis, mis ehitati 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone – kõik teised ehitised olid [[puit\|puidust]]. 44. rida ⟶ 45. rida: Pärast [[Esimene Maailmasõda\|I maailmasõda]] [[natsionaliseerimine\|natsionaliseeris]] [[Eesti]] riik Vihula mõisa ja kahe maailmasõja vahel toimis see riikliku [[suurfarm]]ina. Aastatel [[1941]]–[[1944]] asus mõisas Saksa [[Abwehr#Abwehr ja Eesti\|Abwehri]] Abwehrnebenstelle Revali luurekool. Pärast II maailmasõda sai mõisast [[Ubja sovhoos]]. Aastatel [[1951]]–[[1982]] asus mõisahoones [[vanadekodu]]. 1982. aastal toimus mõisas [[tulekahju]], pärast mida anti hooned üle [[Viru kolhoos]]ile. ==Mõisakompleks== Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel. ~~Härrastemaja sai oma praeguse kuju [[1880. aastad\|1880. aastatel]], mil hoonet [[Friedrich Modi]] projekti järgi ümber ehitati.~~ [[19. sajand]]il rajati hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi. Härrastemaja sai praeguse kuju [[1880. aastad\|1880. aastatel]], mil hoone [[Friedrich Modi]] projekti järgi ümber ehitati. Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid. ~~Hoone sai kõvasti kannatada [[~~1982]]. aasta ~~tulekahjus, mille~~tulekahju järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud [[restaureerimine\|restaureerimistööd]]. ~~Kaasajal~~Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses. Pargis paiknevas kõrvalhäärberis ~~tegutseb~~tegutsevad [[hotell]] ja Vihula mõisa öko[[spaa]]. == Pildid == ~~{{Panoraampilt\|Vihula mõisa peahoone 2012.jpg\|900px\|Härrastemaja}}~~ <gallery> 69. rida ⟶ 67. rida: Vihula mõisa allee.jpg\|Mõisa allee Vihula mõisa veskitamm.jpg\|Veskitamm Vihula mõisa tuuleveski.jpg\|Mõisa tuuleveski Vihula mõisa möldrimaja.jpg\|Möldrimaja Vihula mõisa kohvimaja2.jpg\|Kohvimaja

Vihula mõis: erinevus redaktsioonide vahel