Vikipeedia

Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
33. rida:
==Avastuslugu==
*[[1817]]-ndal aastal viidi prantsuse päritolu füsioloogi [[François Magendie]] poolt läbi üks esimesi teadaolevaid [[A-vitamiin]]i, kui [[kasvufaktor]]iga, seotud katseuurimusi, kus koeri toideti üksnes suhkru ja veega ja koerad haigestusid paljudesse haavanidtesse.<ref>Bushue et al.2010.</ref>
*[[1870]]-ndatel aastatel avastasid teadustöötajad, et lisaks füüsikalisele klassifikatsioonile on elusainel ka vitaalsed keemilised seosed.<ref>David Fraser Harris 1912</ref>
*[[1881]]-ndal aastal avastas professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]], et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (''unknown substances essential to life''). Ta lisas laborihiirte sünteetilisele toiduratsioonile piima ning hiired kasvasid jõudsalt.<ref>Lunin 1880</ref><ref>Gerald F. Combs, Jr.2012</ref>
*[[1882]]-sel aastal viis [[Takaki]] jaapanlastest mereväelastel sisse toidu (dieedi) muudatused, toidukorrad koosnesid lihast, leivast, puu-ning jurviljadest jms) ja leidis, et nad ei haigestunud [[beriberi]]sse.<ref>Funk, lk 9,1914</ref>
*[[1883]]-ndal aastal formuleeris [[Max Rubner]] “isodünaamilise seaduse” (''isodynamic law''), et toiduainete [[põhikoostisosa]]de ([[rasv]]ade, [[valgud|valkude]], [[süsivesikud|süsivesikute]] jne) [[kalorid|kalori]] ühikute väärtus [[metabolism]]il on võrdse osakaaluga.<ref>[http://encyclopedia2.thefreedictionary.com/Isodynamics,+Law+of Sissekanne saidil http://encyclopedia2.thefreedictionary.com]</ref><ref>Walter Hollis Eddy, lk 10, 1921</ref>
*[[1895]]/[[1896]]-ndal aastal õnnestus [[Vordermann]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn valge (poleeritud) riisi söömisega, seda kinnitas [[Braddon]].<ref>Funk, lk 9,1914</ref>
*[[1896]]-ndal aastal viis [[Gerrit Grijns]] läbi katsetusi kodulindudega. Kodulinnud haigestusid [[polüneuriit|polüneuriit]] e mitmenärvipõletikku –(beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule riisiterade koori ja/või ube, saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, ilma milleta haigestub nende närvisüsteem.<ref>Carpenter 2004</ref>
*[[18971896]]-ndal aastal avaldasviis [[ChristiaanGerrit EijkmanGrijns]] kodulindudegaläbi läbiviidudkatsetusi katsetuste tulemusedkodulindudega. Kodulinnud haigestusid [[polüneuriit|polüneuriit]] e mitmenärvipõletikku –(beriberi). EijkmanGrijns arvas, et lisades kodulindude toidule riisiterade kooredkoori ja/või ube (katjang-idjoe (''Phaseolus radiatus'', liha), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad mingisugustteatavaid neutraliseerivatkompleksseid faktoritaineid, sestmis lisadeskaotavad riisiteradeoma koorijõu kodulindudekui toiduleneid nadkuumutada tervenesid.üle 120<refsup>McCollum 1917<sub>0</refsub><ref/sup>Walter HollisC Eddyja milleta katseloomade perifeerse närvisüsteemi ainevahetus häirub ja lind haigestub.<ref>Funk, lk 829, 19211914</ref><ref>Carpenter 2004</ref>
*[[1897]]-ndal aastal avaldas [[Christiaan Eijkman]] kodulindudega läbiviidud katsetuste tulemused, millede käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi.<ref>Funk,lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid [[polüneuriit|polüneuriit]] e mitmenärvipõletikku –(eksperimentaalne beriberi). Eijkman arvas, et riisiterade koorte vee-ekstrakt, sisaldab mingisugust “neutraliseerivat faktorit”, mis aitab ära hoida beriberisse haigestumist, sest lisades riisikliid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas [[Grijns]].<ref>Funk,lk 10,27-28, 1914</ref><ref>McCollum 1917</ref><ref>Walter Hollis Eddy, lk 8, 1921</ref>
*[[1903]].aasta saksa keemik [[Carl Neuberg]] kasutas esmakordselt terminit biokeemia, (eesliide bio- tähendab [[kreeka keeles|kreeka]] sõna {{lang|grc|[[wikt:βίος|βίος]]}}, ''bios'', (ingl k '''[[life]]''').<ref>Francis Edward J. Valpy 1860</ref><ref>Kulkarni, M.V. et al.2008</ref>Biokeemikute ja meditsiiniteadlaste uurimised olid algselt seotud haiguslike seisundite nagu [[rahhiit]] (ingl k ''rickets''), [[skorbuut]] (ingl k ''scurvy''), [[beriberi]], ja [[pellagra]] jpt [[etioloogia]] ning toitumisfaktorite osatähtsusel nendega seonduvalt.<ref>Carpenter, K.J.</ref><ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>A.McGill 1911</ref>
*[[1906]]/[[1912]]-ndal aastal uuris [[Sir Frederick Gowland Hopkins]] vitamiinide metabolismigatoitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (näit piimas[[piim]]as) lisafaktorid (ingl k ''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), millede puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>McCollum 1917</ref><ref>Soraya de Chadarevian et al.2005</ref>
*[[1907]]-ndal aastal ekstrahheerisid ja töötlesid [[Eraser]] ja [[Stanton]] riisikooririisitera alkoholigakoori ningkange [[alkohol]]iga ja elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad valgud leidsid, et lisades saadud ainet toidule, on ainel raviv toime beriberile. <ref>Funk, lk 11,19,28 1914</ref><ref>McCollum 1917</ref><ref>Walter Hollis Eddy, lk 8, 1921</ref>
*[[1907]]-ndal aastal alustas [[Elmer Verner McCollum]] uurimiskatseid vasikatega, nende söögimaterjali (sööt) vallas, lähtudes Henriquesi,Hanseni, Wilcocki ja Hopkinsi uurimustulemusteleuurimustulemustest. Katsed vasikatega kestsid aastaid ja paljud katseloomad surid nn teadmata põhjustel. Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia rottidega.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 16, 1921</ref>Katseid analüüsides leidis ta, et kasvufaktoriteks olid [[võirasv]] ja munakollases sisalduvad rasvad, kuid mitte [[loomarasv]] ega [[oliivõli]]. McCollum nimetas tol ajal "tundmatud toitumisfaktorid"- rasvlahustuv A-ks (''fat-soluble A'').<ref>Walter Hollis Eddy, lk 18, 1921</ref>
*[[1909]]-[[1910]]-ndal aastal katsetasid [[Thomas Osborne]] ja [[Lafayette Mendel]] laborirottidel erinevaid toiduaineid ja avastasid, kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva, hiljem nimetati need faktorid: rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 13, 1921</ref><ref>McCollum 1917</ref>
*[[1909]]-ndal aastal tegi saksa teadlane [[Wilhelm Stepp]] samuti loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud faktoreid, mis on toitumisel tähtsad toitumisel.<ref>McCollum 1917</ref><ref>Walter Hollis Eddy, lk 13, 1921</ref>
*[[1910]]-ndal aastal valmistas jaapani teadlane [[Umetarō Suzuki]] 鈴木 梅太郎 koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse ekstrakti ''oryzanin''i, mida ta nimetas oma uurimuses uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et [[beriberi]] on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund. [[1930]]-ndatel aastatel õnnestus nimetatud aktiivne ühend keemiliselt eraldada ja see kinnitati [[tiamiin]]iks ehk vitamiin B<sub>1</sub>-ks.<ref>Gerald F. Combs Jr 2012</ref>
*[[1910]]-[[1912]]-ndatel aastatel uuris Poola päritolu biokeemik [[Kasimir Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid toidufaktoreid.toiduainetes sisaduvaid faktoreid, millede puudumine toidus võib haiguslikke seisundeid põhjustada. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Sir Frederick Gowland Hopkins]]i ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsete tulemustelekatsetele, eraldasekstraheeris ja töötles Kasimir Funk 54 kilostesmalt riisiterade koortest 0,5(kliist)(katseid gralustas aktiivsetta ainet,380 kristalsekg vorminariisikliidega)<ref>Funk, ninglk arvas34, selle1914</ref>) orgaaniliseväikese päritolugakoguse [[amiinid]]ekepikujulistest klassiosadest kuuluvakskoosnevat ainekskristalset ainet. Riisikoortest ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilo kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna tuvidele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Soraya de Chadarevian et al 2005</ref><ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref> Ta avaldas nn vitamiiniteooria (1912), jamilles võttista kasutuseletõi terminiära ''vita-amine''nn kirjeldamaksuue ainet,aktiivse misprintsiibi onkohta vajalikpeamised vitamiinipuudusegafaktid: seotudaine haiguste,lahustub nagu:nii [[rahhiit]]vees (inglki kalkoholis ''rickets''),jm; [[skorbuut]]aine (inglon kdialüüsiga ''scurvy''), [[beriberi]],eraldatav ja [[pellagra]]aine jptkuumutamisel raviks.üle 130<refsup>Casimir Funk, "The Vitamines", 1 ed 1913, 2nd ed 19210</ref><refsup>Kenneth JC ta hävineb. Carpenter</ref><ref>WalterFunk, Hollislk Eddy30, 19211914</ref>
Funk konstateeris, et põhiliselt saame vitamiine taimsetest toiduainetest<ref>Funk, lk 3, 1914</ref> (suurim kontsentratsioon [[seeme|seemnetes]], riisiteradel näiteks väliskoores) ja vitamiinid teevad koos seemne idanemisega kaasa mitmeid keemilisi protsesse ja neil on taimede kasvamisel oluline roll.<ref>Funk, lk 3, 1914</ref>Kasimir Funk võttis esimesena kasutusele termini ''vita-amine'' kirjeldamaks keemiliselt sünteesitud ainete rühma, mis on vajalik vitamiinipuudusega seotud haiguste, mis tekivad üksnes nimetatud ainete puudumisel või pikemaajalisel ühekülgsel toitumisel ja millised ta nimetas [[avitaminoos]]ideks<ref>Funk, lk 2, 1914</ref> nagu: [[skorbuut]] (ingl k ''scurvy''), eksperimentaalne [[skorbuut]] loomadel, [[beriberi]], eksperimentaalne beriberi lindudel (''Polyneuritis gallinarum''), [[Barlow` sündroom]] (saksa k ''Barlowsche Krankheit''), [[pellagra]], [[rahhiit]] (ingl k ''rickets''), [[osteomalaatsia]] jpt raviks.<ref>Casimir Funk, "The Vitamines", 1 ed 1913, 2nd ed 1921</ref><ref>Funk, lk 4, 1914</ref><ref>Kenneth J. Carpenter</ref><ref>Walter Hollis Eddy 1921</ref>
Funk arvas enda poolt keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Suzuki]],U., [[Shimamura]],U. ja [[Odake]], S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapped (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'') millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla [[hormoonid]]e, [[fermendid|fermentide]] jms.<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutiline|antiskorbuutiliste]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:
*1)C<sub>6</sub>H<sub>7</sub>O<sub>2</sub>N<sub>5</sub>
*2)C<sub>9</sub>H<sub>18</sub>O<sub>6</sub>N<sub>2</sub>.<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1912]]-ndatel aastatel avastasid jaapanlased [[Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Funk, lk 36, 1914</ref>
 
Termin ”vita-amine”, on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae ( ingl k ''life'') + ''amine'', algselt neis sisalduva lämmastiku (ingl k ''nitrogen'') tõttu.<ref>Soraya de Chadarevian et al 2005</ref>
 
Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann jt) uuritud faktoridfraktsioonid ei sisaldanud [[Kasimir Funk]]i poolt nimetatud ainet (''vita-amine'') mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed (kes 1921 sõna aktsepteerisid) [[J.C. Drummond]]i ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga, tähistamaks sellega keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Piro et al 2010</ref><ref>www.etymonline.com</ref><ref>Encyclopedia of World Biography 2004</ref><ref>Ladina-eesti sõnastik</ref><ref>Walter Hollis Eddy 1921</ref>
 
'''Mõningate tuntumate vitamiini faktorite ja keemiliste vitamiinide avastamine: avastaja, Nobeli preemia'''
721. rida ⟶ 732. rida:
==Lisalugemist==
*[[Max Rubner]].''Die Gesetze des Energieverbrauchs bei der Ernährung.'', [[1902]], [[Franz Deuticke]], [[Leipzig]] und [[Wien]], [http://archive.org/stream/diegesetzedesen00rubngoog#page/n7/mode/2up veebiversioon (saksa) (vaadatud 13.04.2013)]
*[[Th. Dietrich, "Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie", Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/n5/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)]
*[[Casimir Funk]]."[[Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem]]",[[1914]],Wiesbaden:J.F.Bergmann, [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/n7/mode/2up Veebiversioon, (vaadatud 07.05.2013)]
*[[Elmer Verner McCollum]]. "The Newer Knowledge Of Nutrition. The use of Food for the preservation of Vitality and Health", [[1918]], [[The MacMillan Company]].[http://www.archive.org/stream/newerknowledgen02mccogoog#page/n4/mode/2up (vaadatud 14.05.2013] (pdf)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid"