Vikipeedia

Eestlaste muistne vabadusvõitlus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Matu94 (arutelu | kaastöö)
688 muudatust
224. rida:
 
== Vallutajate omavahelised suhted==
Ristisõdijad tegid koostööd ka Vene vürstiriikidega. Pihkva vürst Mstsislav andis oma tütre piiskop Alberti vennale naiseks ja ühiste jõududega tehti mitu sõjakäiku eestlaste vastu.
 
Ehkki Läänemereäärsete riikide vallutamine toimus [[Rooma paavst]]i õnnistusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid.
230. rida:
[[Image:Medieval Livonia 1260.svg|right|300px|thumb|[[Liivimaa]], [[1260]].]]
 
Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja [[Vana-Liivimaa]]l sümbioos ilmalike ([[Liivi ordu]] ja Taanile kuulunud [[Eestimaa hertsogkond]]) ja otseste [[Rooma paavst]]ilepaavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalseltei järgitud neid eisiiski järgitudreaalselt ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames.
[[1230]]. aastal saabus Eestisse paavsti [[Gregorius IX]] viitse-legaat [[Balduin Alnast|Alna Balduin]], kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade ([[Virumaa]] ja [[Järvamaa]]) tagastamise, kuid pealepärast lahkumist hõivasid sakslased maakonnad uuesti ning [[1232]]. aastal, kui [[Balduin Alnast]] saabus Eestisse juba kui Paavsti [[legaat]], saavutas ta uute läbirääkimiste tulemusena maakondade ja kolmandiku [[Tallinna kindlus]]e paavsti võimu alla andmise. Peale midaSeejärel määras paavst Balduini Põhja-Eesti, [[Zemgale piiskop|Zemgale]] ja [[Kuramaa]] [[Kuramaa piiskop|piiskop]]iks. Paavstile allusid veel ka [[Tartu piiskopkond]], [[Saare-Lääne piiskopkond]], ja [[Riia piiskopkond]].
 
[[1233]]. aastal tungisid paavsti legaadiga järjekordselt tülli läinud orduväed kallale legaadi valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele (arvatavalt taaniTaani valitsemisajast paikseks jäänud taaniTaani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kulunudkuulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed.
 
[[1233]]. aastal lõpul alustas Taani kuningas [[Valdemar II]] mereblokaadi [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] pealinna – Lübecki sadamale. Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest ([[Lübeck]], [[Vestfaal]], [[Reinimaa]], [[Hansa Liit]]) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, [[Gregorius IX]] suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga [[Valdemar II]] kirikuvande alla panna.
 
Jätkates oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused, asusidasuti sõjategevusse semgalite ja [[žemaidid|žemaitid]]e vastu, kuid purustati [[Saule lahing]]us (Päikeselahing) [[1236]]. aastal. [[1237]]. aastal kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile) ja [[Mõõgavendade ordu]] liitus [[Saksa ordu]]ga ning edaspidi kasutati nime [[Liivi ordu]].
 
Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]i, kes pidas 1237/1238. aasta talvel läbirääkimisi maade tagastamise üle, mis reaalsuses seisnes ordu Põhja-Eesti orduvasallide elatusallikatest ilmajätmisest ning neile mõistlike kompensatsioonisüsteemi pakkumist, et säilitada rahu ning vältida sõjategevust. 1238. aastaks oli ordu poolt vallutatud maavaldustest 5800 [[aaker|aakrist]] maast jäänud ordu valdusesse ainult 1895 aakrit.<ref>[http://a-nevskiy.narod.ru/library/19.html Папская курия –главный организатор крестоносной агрессии 1240–1242 гг. против Руси.Шаскольский И.П.]</ref> Maade tagastamine venis kui 1238. aasta suveni, millal paavsti korraldusel kogunesid Taanis Sjællandi saarel legaat [[Modena Wilhelm]], Liivimaa ordumeistri [[Hermann Balke]] ja Taani kuningas [[Valdemar II]], kes sõlmisid [[Stensby leping]]u [[7. juuni]]l 1238.
 
[[Stensby leping]] oli ka aluseks Rooma paavsti poolt organiseeritud maa-alade vallutamiseks, selle kohta vaata ([[Ristisõjad Venemaal]]).
 
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusvõitlus"