Redaktsioon: 8. märts 2013, kell 19:03 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Bot: Migrating 140 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q25 (translate me) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. mai 2013, kell 11:38 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
24. rida: Walesil on oma parlament, [[Walesi rahvusassamblee\|rahvusassamblee]], millel on piiratud seadusandlikud õigused Walesi siseasjades. Walesi suurim linn on pealinn [[Cardiff]] (317 500 elanikku). Cardiff on olnud maailma suurim kivisöesadam<ref name="BBC News">{{netiviide\|Pealkiri=Coal Exchange to 'stock exchange'\|URL=http://news.bbc.co.uk/1/hi/wales/6586105.stm\|online=11.10.2008\|Aeg=26. aprill 2007\|Väljaanne=BBC News Wales\|Keel=inglise}}</ref>. Mõni aasta enne [[Esimene maailmasõda\|Esimest maailmasõda]] oli sadamal suurem käive kui Londonil ja Liverpoolil<ref name="Rhagor 1">{{netiviide\|Pealkiri=Coal and Shipping Metropolis of the World\|URL=http://www.museumwales.ac.uk/en/rhagor/article/?article_id=50\|online=11.10.2008\|Aeg=18. aprill 2007\|Väljaanne=Amgueddfa Cymru -– Walesi Rahvusmuuseum\|Keel=inglise}}</ref>. Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab [[Lõuna-Wales]]is, teine tihedamalt asustatud piirkond on [[Põhja-Wales]]i idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik<ref>''The Welsh Academy Encyclopaedia of Wales'', Cardiff: University of Wales Press 2008. p.448.</ref> <ref>{{netiviide\|URL=http://www.industry.visitwales.co.uk/server.php?show=nav.00700b00700e\|Pealkiri=The Welsh Assembly Government's tourism team\|online 11.10.2008\|Keel=inglise}}</ref>. 101. rida: [[Pilt:BrynCelliDdu3.jpg\|thumb\|[[Bryn Celli Ddu]], [[neoliitikum\|neoliitiline]] [[hauakamber]] [[Anglesey]]l.]] Walesi aladel hakkas vohama paks mets, mis raskendas liikumist, ning inimesed hakkasid Suurbritanniasse sisse rändama ka paadiga [[Pürenee poolsaar]]elt{{lisa viide}}. Need [[neoliitikum\|neoliitilised]] [[kolonist]]id integreerusid põliselanikega ning nõnda said küttide-korilaste rändrahvast tasapisi paiksed põlluharijad – toimus [[neoliitiline revolutsioon]].<ref name="Wales Hist 10"/><ref name="GGAT 72">{{netiviide\|Pealkiri=GGAT 72 Overviews\|URL=http://www.ggat.org.uk/cadw/cadw_reports/pdfs/GGAT%2072%20Overviews.pdf\|PDF\|p. 47\|online=30.12.2008\|Väljaandja=Glamorgan-Gwent Archaeological Trust\|Aeg=2003\|Väljaanne=A Report for Cadw\|Autor=Edith Evans BA PhD MIFA & Richard Lewis BA\|Keel=inglise}}</ref> Nad muutsid metsamaa karjamaadeks ja põldudeks ning töötasid välja uusi tehnoloogiaid ([[keraamika]], [[tekstiil]]i valmistamine). Nad ehitasid [[kromlehh]]e (sealhulgas [[Pentre Ifan]], [[Bryn Celli Ddu]] ja [[Parc Cwmi kivikalme]]) umbes 1000–1500 aastat enne [[Stonehenge]]'i ja [[Vana-Egiptus\|Egiptus]]e [[Cheopsi püramiid]]i valmimist.<ref name="Stonepages 1">{{netiviide\|Pealkiri=Stones of Wales -– Pentre Ifan Dolmen\|URL=http://www.stonepages.com/wales/pentreifan.html\|online=17.11.2008\|Autor=Paola Arosio & Diego Meozzi\|Aeg=2003\|Väljaanne=Stone Pages\|Keel=inglise}}</ref><ref name="Stonepages 2">{{netiviide\|Pealkiri=Stones of Wales -– Bryn Celli Ddu Burial chamber\|URL=http://www.stonepages.com/wales/bryncelliddu.html\|online=17.11.2008\|Autor=Paola Arosio & Diego Meozzi\|Aeg=2003\|Väljaanne=Stone Pages\|Keel=inglise}}</ref><ref name="Coflein1">{{netiviide\|Pealkiri=Parc le Breos Burial Chamber; Parc CWM Long Cairn\|URL=http://www.coflein.gov.uk/pls/portal/coflein.w_details?inumlink=6052756\|online=24.10.2008\|Aeg=2006\|Väljaanne=The Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Wales website\|Keel=inglise}}</ref><ref name="BBC Wales History">{{netiviide\|Pealkiri=Themes Prehistoric Wales: The Stone Age\|URL=http://www.bbc.co.uk/wales/history/sites/themes/periods/prehistoric02.shtml\|online=2008-10-24\|Aeg=2008\|Väljaanne=BBC Wales\|Keel=inglise}}</ref> Nagu muudki Suurbritannia asukad, võtsid ka Walesi hilisemad elanikud omaks sisserändajaid. Enne [[Vana-Rooma\|roomlaste]] sissetungi Suurbritanniasse oli tänapäeva Walesi ala jagunenud kohalike hõimude (''[[Deceangli]]'', [[ordoviitsid]], [[kornid]], ''[[Demetae]]'' ja [[silurid]]) vahel.<ref name="Wales Hist 17">{{cite book\|last=Davies\|first=John\|authorlink =John Davies (historian)\|title=A History of Wales\|publisher=Penguin\|year=1994\|location=London\|page=17\|isbn = 0-14-01-4581-8}}</ref> 159. rida: [[Vormel 1]] maailmameistrivõistlustel on võistelnud kaks Walesi sõitjat. Esimene oli [[Alan Rees]], kes sõitis [[1967]]. aasta [[Suurbritannia Grand Prix]]' etapil. [[Tom Pryce]] jõudis kahel korral poodiumikohale ning kvalifitseerus [[1975]]. aasta Suurbritannia Grand Prix' etapil esimesele stardipositsioonile. [[1977]]. aasta [[Lõuna-Aafrika Grand Prix]]' sõitis ta otsa tulekustutit kandnud vabatahtlikule abilisele Jansen Van Vuurenile; mõlemad said silmapilkselt surma. Tähelepanuväärsed on ka järgmised Walesi sportlased: jalgpallur [[Ryan Giggs]], nooleviskemängu meistrid [[Richie Burnett]] ja [[Mark Webster]], jalgratturid [[Nicole Cooke]], [[Simon Richardson]] ja [[Geraint Thomas]], laskesportlane [[Dave Phelps]], ujuja [[David Davies (ujuja)\|David Davies]] ning golfimängijad [[Brian Huggett]], [[Ian Woosnam]], [[Bradley Dredge]] ja [[Phillip Price]]. ===Walesi köök===

Wales: erinevus redaktsioonide vahel