Inimarengu indeks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:2013 UN Human Development Report Quartiles.svg|600px|thumb|2013. aasta inimarengu indeks riikide kaupa
{|width="100%" border="0" cellspacing="0" cellpadding="0" style="background:transparent"
|-
| {{legend|#003399| väga kõrge}} || {{legend|#E6EDFF|madal}}
|-
| {{legend|#3072D9|kõrge}} || {{legend|#858585|pole määratud}}
|-
| {{legend|#A8C3FF|keskmne}} ||
|}]]
'''Inimarengu indeks''' (inglise k. ''Human Development Index'', [[HDI]]) on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: [[oodatav eluiga]], [[haridus]] ja [[elatustase]]. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides <ref name="Eesti koostöö kogu"> Eesti koostöö kogu, viimati külastatud 25.04.2013 [http://www.kogu.ee/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/]</ref>.
Indeks on loodud majandusteadlaste [[Mahbub ul Haq]] ([[1934]]-[[1998]]) ja [[Nobeli preemia]] laureaadi [[Amartya Sen]] ([[1933]]) poolt [[1990]]. aastal <ref> Human Development, viimati külastatud 24.04.2013 [http://hdr.undp.org/en/humandev/]</ref>. Inimarengu indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanu [[sotsiaalmajandus]]likele erinevustele ja [[ebavõrdsus]]ele erinevates riikides<ref name="Eesti koostöö kogu" />.
==Arengu indikaator==
Inimarengu indeks on üks paljudest meetoditest riikide järjestamiseks sotsiaalmajanduslike näitajate alusel. Inimarengu indeksile alternatiivseteks riikide arengu näitajateks on [[sissetulek]]u tase inimese kohta või näiteks [[majanduskasvu]] määr. Kasutatakse veel [[vaesusindeks]]it, mis näitab riigi vaesusastet, aga ka [[soolise võrdõiguslikkuse]] indeksit. <ref>Human development Reports, Indeksid, viimati külastatud 25.04.2013[http://hdr.undp.org/en/statistics/indices/]</ref>
==Metoodika==
Alates [[2011]]. aastast kasutatakse inimarengu indeksi arvutamisel kolmel koondnäitajal põhinevat metoodikat. Kolm mõõdetavat tegurit on [[haridus]], [[tervis]] ja [[elustandard]]. Hariduse näitajateks on 1) keskmine kooliskäidud aastate arv täiskasvanute seas ja 2) keskmine oodatav koolisüsteemis viibitud aastate arv kooli astuvate laste seas. Tervisetegurina mõõdetakse keskmist oodatavat eluiga. Elustandardit mõõdetakse normaalse elatustasemena, mille näitajaks on [[rahvamajanduse kogutulu]] (RKT) – alaliselt riigis elavate inimeste poolt loodud lisandväärtus isiku kohta [[Ameerika]] [[dollar]]ites ([[USD]]).<ref>Human development Reports, Statistika, viimati külastatud 25.04.2013[http://hdr.undp.org/en/statistics/hdi/]</ref> RKT lähtub antud riigi ettevõtete ja püsielanike toodetust ja võtab arvesse ka nende välismaal teenitud tulu.
Enne 2011. aastat kasutati inimarengu indeksi arvutamisel haritust kui täiskasvanute kirjaoskuse ja tasemehariduse määra ning eri tasemetel õppijate osakaalu vastavas vanuserühmas. Ent sellest loobuti, kuna enamikes arenenud maades on kirjaoskuse tase olnud maksimumi lähedal juba mitukümmend aastat. Elustandardi indikaatorina kasutati varem [[sisemajanduse kogutoodang]]ut (SKT) ühe inimese kohta (ostujõudu arvestades). SKT iseloomustab antud territooriumil toodetud lõpphüvede koguväärtust (sh välisfirmade toodetut).Inimarengu indeksi kolmanda näitaja - tervise - puhul kasutati sama indikaatorit, mis varasematel aastatel - oodatavat eluiga sünnihetkel. <ref> Vihalemm, P. (2011). "Globaalne inimarengu indeks: Läänemere maade sarnased ja erinevad arengujooned." Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011. Tallinn: Eesti koostöö kogu. [http://kogu.ee/public/eia2011/EIA_2011.pdf]</ref>
Indeksi väärtus asetseb skaalal [[0]] kuni [[1]]. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset.
Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani [[kvartiil]]ide kaupa:
* Väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79)
* Kõrge inimarengu indeks (0,69-0,78)
* Keskmine inimarengu indeks (0,52-0,68)
* Madal inimarengu indeks (< 0,51)
Pärast 2010. aasta metoodika muutust jaotati kõik pingeritta seatud riigid nelja võrdsesse gruppi. Igasse gruppi jäi 47 riiki või piirkonda. Esimene rühm on väga kõrge arengutasemega maade grupp, teist rühma käsitletakse kõrge arengutasemega maade grupina, kolmandat rühma keskmiselt arenenud maade grupina ja neljandat rühma madalalt arenenud maade grupina.
Igal aastal väljastab [[ÜRO]] Arenguprogramm inimarengu indeksi kõigi ÜRO liikmesriikide kohta <ref> ÜRO Arenguprogramm, viimati külastatud 24.04.2013 [http://www.undp.org/content/undp/en/home.html]</ref>. Raport tutvustab riikide arengut ühe aasta jooksul. Inimarengu indeks annab informatsiooni nii riigi kui ka seda ümbritseva piirkonna arengutasemest.
==2013. aasta raport==
2013. aastal avaldas ÜRO arenguprogramm [[Inimiarengu aruanne|Inimarengu aruande]], mis ilmus [[14]]. [[märts]]il 2013. Selle aasta indeksi tulemused põhinevad [[2012]]. aasta andmetel.
Järgnevas tabelis on toodud nimekiri inimarengu indeksi järgi kõige kõrgemalt arenenud riikidest. Need on riigid, kelle inimarengu indeksi tulemus on kõrgem kui 0,79 ja mahtusid 47 riigi hulka:<ref> Human Development raport 2013, viimati külastatud 25.04.2013 [http://hdr.undp.org/en/media/HDR_2013_EN_complete.pdf]</ref>
<small> Märkus: Roheline nool ({{increase}}), punane nool ({{decrease}}), sinine joon ({{kriips}}) näitab muutusi võrreldes 2012. ja 2011. aasta raportite tulemustega. </small>
{{Col-begin}}
{{Col-break}}
<ol>
<li> [[Norra]] 0.955 ({{kriips}})
<li> [[Austraalia]] 0.938 ({{kriips}})
<li> [[USA]] 0.937 ({{increase}} 1)
<li> [[Holland]] 0.921 ({{decrease}} 1)
<li> [[Saksamaa]] 0.920 ({{increase}} 4)
<li> [[Uus-Meremaa]] 0.919 ({{decrease}} 1)
<li> [[Iirimaa]] 0.916 ({{kriips}})
<li> [[Rootsi]] 0.916 ({{increase}} 3)
<li> [[Šveits]] 0.913 ({{increase}} 2)
<li> [[Jaapan]] 0.912 ({{increase}} 2)
<li> [[Kanada]] 0.911 ({{decrease}} 5)
<li> [[Lõuna-Korea]] 0.909 ({{increase}} 3)
<li> [[Hong Kong]] 0.906 ({{kriips}})
<li> [[Island]] 0.906 ({{kriips}})
<li> [[Taani]] 0.901 ({{increase}} 1)
<li> [[Iisrael]] 0.900 ({{increase}} 1)
</ol>
{{Col-break}}
<ol>
<li value="17"> [[Belgia]] 0.897 ({{increase}} 1)
<li> [[Austria]] 0.895 ({{increase}} 1)
<li> [[Singapur]] 0.895 ({{increase}} 7)
<li> [[Prantsusmaa]] 0.893 ({{kriips}})
<li> [[Soome]] 0.892 ({{increase}} 1)
<li> [[Sloveenia]] 0.892 ({{decrease}} 1)
<li> [[Hispaania]] 0.885 ({{kriips}})
<li> [[Lichtenstein]] 0.883 ({{decrease}} 16)
<li> [[Itaalia]] 0.881 ({{decrease}} 1)
<li> [[Luksemburg]] 0.875 ({{decrease}} 1)
<li> [[Suurbritannia]] 0.875 ({{increase}} 1)
<li> [[Tšehhi Vabariik]] 0.873 ({{decrease}} 1)
<li> [[Kreeka]] 0.860 ({{kriips}})
<li> [[Brunei]] 0.855 ({{increase}} 1)
<li> [[Küpros]] 0.848 ({{decrease}} 1)
<li> [[Malta]] 0.847 ({{increase}} 4)
</ol>
{{Col-break}}
<ol>
<li value="33"> [[Andorra]] 0.846 ({{decrease}} 1)
<li> '''[[Eesti]]''' 0.846 ({{kriips}})
<li> [[Slovakkia]] 0.840 ({{kriips}})
<li> [[Katar]] 0.834 ({{increase}} 1)
<li> [[Ungari]] 0.831 ({{increase}} 1)
<li> [[Barbados]] 0.825 ({{increase}} 9)
<li> [[Poola]] 0.821 ({{kriips}})
<li> [[Tšiili]] 0.819 ({{increase}} 4)
<li> [[Leedu]] 0.818 ({{decrease}} 1)
<li> [[Araabia Ühendemiraadid]] 0.818 ({{decrease}} 12)
<li> [[Portugal]] 0.816 ({{decrease}} 2)
<li> [[Läti]] 0.814 ({{decrease}} 1)
<li> [[Argentina]] 0.811 ({{kriips}})
<li> [[Seišellid]] 0.806 ({{increase}} 6)
<li> [[Horvaatia]] 0.805 ({{decrease}} 1)
</ol>
{{Col-end}}
==Eesti inimarengu trendid 1990-2012==
Eesti inimarengu 2012. aasta tulemuseks oli 0,846, mis viitab Eesti kuuluvusele kõige kõrgema arengutasemega riikide kategooriasse. Eesti paikneb [[187]]. riigi seas [[33]]. kohal. Sama tulemuse sai ka [[Andorra]]. 1990. aastast kuni 2012. aastani on Eesti inimarengu indeksi näitaja tõusnud 0,728st kuni 0,846ni. See tähendab, et inimareng on Eestis tõusnud 16% <ref> Human Development raport seletustega 2013, Eesti, viimati külastatud 25.04.2013 [http://hdrstats.undp.org/images/explanations/EST.pdf]</ref>. [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] regioonide viimaste aastate keskmine on 0,77, mis paigutab Eesti regiooni keskmisest kõrgemale positsioonile <ref> Human Development raport 2013, Eesti, viimati külastatud 25.04.2013 [http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/EST.html]</ref>. Perioodil 1990-2012 on Eesti inimarengu indeks tõusnud keskmisest kiiremini võrreldes nii väga kõrge inimarengu tasemega riikidega kui ka kõrgelt arenenud riikidega ning läheneb väga kõrge inimarengu tasemega riikide keskmisele tulemusele. Eesti riigi arengutempo on võrreldav [[Lõuna-Korea]] omaga.
Haridustaseme osaindeksi järgi on Eesti riik ületanud väga kõrge inimarengu taseme, kuid selline tase on püsinud juba 2004. aastast. Tervise osaindeksi (keskmise oodatava eluea) tasemelt on Eesti areng väga madal ning on võrreldav [[Uruguay]] omaga. Elujärje osaindeksi areng on majanduse suure muutlikkuse tõttu olnud teiste näitajatega võrreldes hüplikum. Selle põhjuseks oli majandusbuum ja sellele järgnenud majanduskriis.<ref name="viimane"> Eesti Inimarengu Aruanne 2012/2013, Eesti, viimati külastatud 24.05.2013 [http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2013/05/EIA20122013.pdf]</ref>
Selleks, et Eesti jõuaks maailma parimate inimarengu näitajatega riikide hulka, on oluline kasvatada rahvamajanduse tootlikkust ning edendada tervisekäitumist.<ref name="viimane"> </ref>
==Kriitika==
Inimarengu indeksit on kritiseerinud paljud majandusteadlased. Tegemist on indeksiga, mida on võimalik kergesti valesti tõlgendada. See indeks jaotab riigid „madala“, „keskmise“, „kõrge“ või „väga kõrge“ inimarenguga riikideks <ref name="Wolff et al. 2011">{{cite journal |last=Wolff |first=Hendrik |last2=Chong |first2=Howard |last3=Auffhammer |first3=Maximilian |year=2011 |title=Classification, Detection and Consequences of Data Error: Evidence from the Human Development Index |journal=Economic Journal |volume=121 |issue=553 |pages=843–870 |doi=10.1111/j.1468-0297.2010.02408.x }}</ref>. Indeksit on kritiseeritud kui üleliigset jalgratta leiutamist, kuna see kasutab mõõtmisel arenguaspekte, mida on varem juba põhjalikult uuritud<ref name="McGillivray 1991">{{cite journal |last=McGillivray |first=Mark |title=The human development index: yet another redundant composite development indicator? |journal=World Development |volume=19 |issue=10 |pages=1461–1468 |year=1991 |doi=10.1016/0305-750X(91)90088-Y }}</ref><ref>{{cite journal |first=T. N. |last=Srinivasan |title=Human Development: A New Paradigm or Reinvention of the Wheel? |journal=[[American Economic Review]] |volume=84 |issue=2 |pages=238–243 |year=1994 |jstor=2117836 }}</ref>. Indeksi miinuseks on toodud ka sissetuleku ebaadekvaatset käsitlust, aastate võrdluse puudumist ja arengu hindamist erinevates riikide gruppides erinevalt<ref>{{cite journal |doi=10.1002/jid.3380050210 |first=Mark |last=McGillivray |first2=Howard |last2=White |title=Measuring development? The UNDP's human development index |journal=Journal of International Development |volume=5 |issue=2 |pages=183–192 |year=2006 }}</ref>.
Riikide kategoriseerimise vead võivad tugevalt mõjutada ametlikku statistikat. Aruande tulemused võivad eksitada investoreid, poliitikuid, heategevusdoonoreid ja avalikkust. Kui inimarengu indeks on kõrge, siis ülendatakse riiki. Madala indeksi korral aga tuuakse esile riigi puudujäägid.
[[Ratan Lal Basu]] ([[2005]]) on kritiseerinud inimarengu indeksit, kuna see hindab ainult materiaalseid näitajaid, kuigi võiks hinnata ka moraalseid ja vaimseid väärtusi<ref>[http://www.international-relations.com/CM6-2WB/HDI-Ancient-India.htm Inimarengu indeksi kriiika]</ref>.
== Viited ==
{{viited}}
==Vaata ka==
* [[Riikide loetelu inimarengu indeksi järgi]]
[[Kategooria:ÜRO]]
| |||