Histoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 62 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Histoloogia''' ehk '''koeõpetus''' on teadus [[hulkrakne organism|hulkraksete]] [[organism]]ide [[kude]]dest. Histoloogia uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust.
{{toimeta}}
'''Histoloogia''' ka '''koeõpetus''' ([[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest {{lang|grc|[[wiktionary:ἱστός|ἱστός]]}} "tissue", "kude" ja {{lang|grc|[[wiktionary:-λογία|-λογία]]}}, ''[[wiktionary:-logia|-logia]]'') on [[anatoomia|mikroanatoomia]], [[botaanika]], [[mikrobioloogia]], [[zooloogia]], ja [[meditsiiniteadus]]e allharu, mis uurib [[hulkrakne organism|hulkraksete]] [[organism]]ide [[rakk]]ude ja [[kude]]de struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning [[patoloogia]]t. Koed koosnevad [[rakk]]udest ja [[rakuvaheaine]]st.
Histoloogia on tihedalt seotud anatoomia allharudega, nagu [[süstemaatiline anatoomia]], [[funktsionaalne anatoomia]],[[embrüoloogia]],[[ealine anatoomia]], [[kliiniline anatoomia]] ja [[patoanatoomia]] jpt.
 
==Termin==
Sõna "koeõpetus" tuleneb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest {{lang|grc|[[wiktionary:ἱστός|ἱστός]]}} "tissue", "kude" ja {{lang|grc|[[Wiktionary:λόγος|λόγος]]}} ''logos'', "õpetus".
 
==Teadusdistsipliinide süstemaatika==
Erinevate riikide teadus- ning meditsiinisüsteemides on histoloogial erinevad klassifikatsioonid ning uurimisvaldkonnad, diagnostilised meetodid, teooriad ja teraapilised meetmed ning bioloogilised ja meditsiinilised terminid.
 
Histoloogiat saab liigitada, uuritavate ning õpetusse kuuluvate [[hulkrakne organism|hulkraksete]] [[organism]]ide kaudu:
*[[taimehistoloogia]]
*[[zoohistoloogia]] ehk loomahistoloogia
*[[inimesehistoloogia]]
 
==Taime histoloogia==
[[Taimehistoloogia]]s on taimekoed lihtsustatult alljärgnevad:<ref>Thopre et al ,1.42, 2009</ref>
*[[parenhüüm]] ehk ''(parenchyma)''
*[[kollenhüüm]] ''(collenhyma)''
*[[sklerenhüüm]] ''(sclerenhyma)''
*[[ksüleem]] ''(xylem)''
*[[floeem]] ''(phloem)'' .
 
==Inimese histoloogia==
[[1906]]-ndal aastal sai itaalia [[histoloog]] ja neuroteadlane [[Camillo Golgi]] koos [[Santiago Ramón y Cajal]]iga [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] .<ref>Nobelprize.org.</ref>
 
===Liigitus===
Histoloogias eristatakse nelja [[põhikude|põhikoe]] tüüpi:<ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref><ref>Ernits et al, lk 15, 2013</ref><ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref>
*[[epiteelkude]]
*[[toestuskude]]
*[[lihaskude]]
*[[närvikude]]
 
====Epiteelkude====
{{Vaata|Epiteelkude}}
[[Epiteelkude]] jagatakse funktsiooni alusel:<ref>Kirzenbaum et al 2012</ref><ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref><ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref>
*[[katteepiteel]]iks- [[epiteelirakk|epiteelirakud]] katavad keha [[välispind]]a, moodustades naha pindmise kihi e [[epidermis]]e, lisaks hingamiselundite epiteel, [[sooleepiteel]] jpt.
*[[näärmeepiteel]]iks- ehk sekretoorsed [[epiteelirakk|epiteelirakud]] on [[loomad|loomorganismi]] kõikides [[näärmed|näärmetes]].
 
====Toestuskude====
{{Vaata|Toestuskude}}
[[Toestuskude]] koosneb funktsiooni alusel järgmistest tüüpidest:<ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref><ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref><ref>Nienstedt et al, 2011</ref>
*[[vedelkude|vedelkoed]] : [[veri]] ja [[lümf]]
*[[sidekude]]
*[[rasvkude]]
*[[luukude]]
*[[kõhrkude]] .
 
====Lihaskude====
{{Vaata|Lihaskude}}
[[Lihaskude]]de tüübid on:<ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref><ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref>
[[silelihaskude]]
[[vöötlihaskude]]
[[südamelihaskude]] (üksnes südames, südamelihaskoe rakud on ristivöödilised evides nii vööt- kui silelihasrakkude omadusi).
 
====Närvikude====
{{Vaata|Närvikude}}
[[Närvikude|närvikoed]] koosnevad:<ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref><ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref>
*[[närvirakk]]udest ehk [[neuron]]itest
*[[sünaps]]itest
*[[närvikiud]]udest ja [[närv]]idest
*[[gliiarakk]]udest e [[närvitoendirakk]]udest (näit [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] jpt)
 
==Histoloogia ja meditsiin==
Histoloogiaga on tänapäeval seotud paljud meditsiiniteaduse harud, nagu
[[dermatoloogia]],[[endokrinoloogia]], [[farmakoloogia]],[[geneetika]],[[hematoloogia]],[[histopatoloogia]], [[kardioloogia]],[[onkoloogia]],[[pulmonoloogia]],[[tsütoloogia]] jne.
 
== Viited ==
{{Viited|}}
 
{{pooleli}}
 
==Vaata ka==
*[[Imetajate rakutüüpide loetelu]]
*[[Näärmed]]
*[[Rakk]]
*[[Tsütoloogia]]
*''[[Nomina Histologica]]''
*[[Histomorfoloogia]]
*[[Histomorfomeetria]]
*[[Süsteemibioloogia]]
*[[Bioinformaatika]]
 
==Kirjandus==
*[[Julius Tehver|Tehver, Julius]] 1962. ''Loomade histoloogia''. 2. parand. tr. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
*[[T.H.Schiebler]], [[H.-W. Korf]]. ''Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie'', 10. Auflage, [[2007]], Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. [http://books.google.ee/books?id=lfDAwGTlERwC&pg=PA128&dq=anatomie+des+rote+blutk%C3%B6rperchen&hl=en&sa=X&ei=sK6gUZ_4F4Ts0gXAxYDIBw&ved=0CDEQ6AEwAA#v=onepage&q=anatomie%20des%20rote%20blutk%C3%B6rperchen&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)] (saksa keeles)
*[[Showick Thorpe]], [[Edgar Thorpe]], The Pearson General Studies Manual 2009, 1/e, [[2009]], [[Dorling Kindersley ]] (India), ISBN 978-81-317-2133-9.[http://books.google.ee/books?id=oAo1X2eagywC&pg=PP9&dq=scientific+classification+of+histology&hl=et&sa=X&ei=q8mgUfusOcG50QWdhoCABQ&ved=0CC0Q6AEwAA Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)]
*[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]],Koed 13-20, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, 3- peatükk: KOED, lk 51-86,[[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.
*[[Kirzenbaum, A.L.]], [[L.Tres]]. ''[[Histology and Cell Biology: An Introduction to Pathology: With STUDENT CONSULT Online Access]]'', 3e, [[2012]], [[Mosby]], Chapter 1.Epithelium, pages 1-60, ISBN 978-0323078429.
*[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.
 
 
==Lisalugemist==
*[[Alfredo Cesario]], [[Frederick Marcus]]. Cancer systems biology, bioinformatics and medicine: research and clinical applications. Springer Science Business Media, [[2011]], ISBN 978-94-007-1566-0. [http://books.google.ee/books?id=JCKITLeqlT4C&pg=PA333&dq=histology+and+systems+biology&hl=et&sa=X&ei=zc6gUdemD4ax0AXBlIHoDw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=histology%20and%20systems%20biology&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)]
 
==Välisallikad==
*[[Nobelprize.org]]. ''[[Physiology or Medicine 1906 - Presentation Speech.]]'' – [http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1906/press.html], online (vaadatud 26.aprill 2013)]
* Medical Histology Learning System.[http://www.bu.edu/histology/m/i_main00.htm Meditsiinilinse histoloogia veebipõhine õppesüsteem saidil http://www.bu.edu/histology/(vaadatu 25.05.2013)]
 
 
 
 
{{commons|Category:Histology}}
[[Kategooria:Histoloogia| ]]
[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Mikroanatoomia]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Taimekoed]]