Qaqortoq: erinevus redaktsioonide vahel

Gröönimaa lõunatipus ei ole [[igikelts]]a. siiskiSiiski valitseb Qaqortoqis [[lähisarktiline kliima]].

Vanimad märgid inimtegevusest Qaqortoqi alal on 4300 aastat vanad. Need kuuluvad [[Saqqaqi kultuur]]i inimestele, kes olidki Lõuna-Gröönimaa esmaasukad. Kuigi Saqqaqi kultuuri asulapaigad ja leiud Lõuna- ja Lääne-Gröönimaal on üsna sagedased, kuid Qaqortoqi ümbruses siiski mitte eriti: leitud on üksnes üksikuid asulakohti janing esemeid, mille hulka kuuluvad kivikildudest puurid ja noad. Saqqaqi kultuuri kandjad olid sugulased [[tšuktšid]]e ja [[korjakid|korjakkidega]] ning tõenäoliselt surid Gröönimaal välja järglasteta 2800 aastat tagasi.

[[10. sajand]]i lõpul saabusid Lõuna-Gröönimaale [[viikingid]], kes rajasid sinna oma asundused. Tänapäeva Qaqortoqist 19 km kaugusel kirdes asub kõige väljapaistvama viikingi ehitise,viikingiehitise [[Hvalsey kirik]]u vare. [[Kaubandus]] viikingite ja inuittide vahel oli harv, sest nende asundusi eraldas suur vahe. Viikingite asundused püsisid 5 sajandit ja surid lõpuks välja [[15. sajand]]i keskel. Viimased kirjalikud andmed viikingitest Gröönimaal pärinevad Hvalsey kirikuraamatust aastast [[1408]], aga asula ise püsis nähtavasti veel paarkümmend aastat.

Umbkaudu 1500. aastast kuulus Lõuna-Gröönimaa inuittide kultuuri mõjusfääri. NadInuitid ei rajanud eriti selliseid elamuid, millest oleksjälgi säilinud jälgisäiliks. Muud esemeleiud on suhteliselt sagedased.

Tänapäevase Qaqortoqi asutas [[1774]] Julianehåbi nime all [[Taani-Norra]] [[kaupmees]] [[Anders Olsen]] (1718–86), kes tegutses [[Üldine Kaubanduskompanii|Üldise Kaubanduskompanii]] heaks. See kompanii haldas Gröönimaad alates [[1749]] janing oli rajanud juba 9 asulat, Julianehåb oli 10. ja viimane. Kuigi Üldine Kaubanduskompanii läks samal 1774. aastal [[pankrot]]ti, jäid kõik need asulad peale ühe püsima ja kindlustasid Gröönimaa kuulumise [[Taani]]le.

Qaqortoqi vanim säilinud hoone on aastast [[1797]] pärit endine sadamahoone. Selle projekteeris kuninglik taani arhitekt Kirkerup. Hoone on valmistatudehitatud mustadest [[tõrv]]atud [[palk (metsandus)|palkidest]], pandi Taanis osaliselt kokku, toimetati laevaga Gröönimaale osadena ja siis pandi lõplikult kokku.

[[Qaqortoqi muuseum]] asub kunagises linna [[sepp|sepa]] kaupluses, mis valmis [[1804]]. See on valmistatudehitatud [[kollane|kollasest]] [[kivi]]st.

Qaqortoq sai [[grööni hüljes]]te [[nahk]]adega kauplemise keskuseks. Tänapäevani asub linnas hülgenahkade [[parkimine|parkimis]]töökoda [[Great Greenland]]. [[1972]] keelustati [[USA]]-s kauplemine kõigi mere[[imetaja]]te ja nende saadustega, olenemata nende kaitseastmest, ning seega langes USA turg ära. Alates [[1983]], kui [[Euroopa Majandusühendus]] samuti keelas hülgenahkadega kauplemise, sai ettevõte Taani riigilt igal aastal 25–30 miljonit [[Taani kroon]]i tegevustoetust. [[5. mai]]l [[2009]] keelas [[Euroopa Liit]] kõik hülgetooted, jättes erandi Gröönimaa inuittide kütitud nahkadele. Tänapäeval on Great Greenlandi põhiline turg Euroopa Liit, eriti Taani.

Nii nagu teistel Gröönimaa asulatel, nii pole ka QaqortoqilQaqortoqilgi maismaaühendust teiste asulatega. Linnas on autosid ja tänavaid, kuid pole teid, mis viiksid teistesse asulatesse. [[Maastur]]itega saab siiski mõnele poole sõita. Linnast põhja ja läände viivad head matkarajad. Talvel kasutatakse laialdaselt [[lumesaan]]e.

== VälislinkVälislingid ==