Naftatootmise tipp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Naftakasutuse 140 aastaga on inimkond ammendanud ca poole planeedi tootmiskõlbulikest varudest<ref name="SEI"/>. Arvatakse, et juba praegu tarbitakse päevas 6 korda rohkem naftat, kui suudetakse leida uusi tootmisvarusid<ref name="SEI"/>.
Kui globaalne tarbimine ei vähene enne naftatipu läbimist, võib sellest lähtuda [[energiakriis]], kus toornafta nõudlus ületab pakkumise ja seetõttu kasvav naftahind
[[M. King Hubbert]] kasutas naftatipu teooriat esmakordselt [[1956]]. aastal. Tal õnnestus prognoosida toonase maailma suurima naftatootja [[USA]] toornafta tootmise tipnemist ajavahemikus 1965–1970 <ref>Vipp, Kaupo, 2012. Globaalpohmelus: Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. [http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/globaalpohmelus/923663]</ref> (realiseerus aastaks 1970<ref name="SEI"/>) ja maailma naftatootmise tippu [[2006]]. aastaks<ref name="SEI"/>. Hubberti logistilist mudelit (tuntud ka [[Hubberti teooria]]na) on hiljem edukalt kasutatud teiste riikide nafta jms maavarade tootmisdünaamika prognoosimisel. Hubberti mudel on üksikute naftamaardlate tootmisstatistikast ja -loogikast lähtuv laiem üldistus. Selle kohaselt moodustab jätkuva nõudluse korral iga piiratud loodusressursi ammutamise nivoo alati (normaaljaotuskõverale sarnaneva) sümmeetrilise logistilise kõvera.
| |||