Vikipeedia

Rauna piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
16. rida:
==Ajalugu==
 
[[1262]] aastal rajati baltisaksa ajaloolaste andmetel Rauna linnus peapiiskopi Alberti[[Albrecht II Suerbeer]]i poolt.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands", Volume 1, Heinrich von Hagemeister, Riga, 1836, lk. 189, http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Ronneburg&f=false</ref> VajadusTeise versiooni kohaselt alustas ehitusega järgmine peapiiskop [[Johannes I von Lune]]. Mõlematel versioonidel ei ole dokumentaalset kinnitust, kuid vajadus lätlaste aladel olevate piiskopkonna valduste haldamiseks pidi tekkima üsna varsti peale 1220ndaid aastaid, kui saksa feodaalid oma vallutused Vana - Liivimaal suuremalt jaolt lõpule olid viinud.
 
[[1381]] on linnust esmakordselt mainitud kirjalikes allikates peapiiskopi [[Johann IV von Zinten]]i ajal.<ref>Löwis of Menar, Burgenlexikon, 104</ref> Armin Tuulse arvamusel ehitati linnus millalgi XIV sajandi keskel.
 
[[1420]] aastast alates elas linnuses 29. septembrist kuni 2. veebruarini igal aastal peapiiskop koos oma õukonnaga.
1556, 18. juunil alustas Liivi Ordu sõjategevust Riia peapiiskopi vastu. Kõigepealt rünnati üht piiskopi pealinnust - Raunat Järva foogti poolt 19. juunil. Linnuse külje all põletati maha alev. Linnusest avati tuli, aga ebatäpselt. 21. juunil toodi orduvägedele Võnnust 4 suurtükki - 2 poolkartauni ja 2 hädamadu - ja samal õhtul linnus alistus. 3 päeva viibisid orduisandad Raunas, 24. juunil liikusid orduväed edasi Dzerbenesse ja Vana - Piebalgale. Need väikelinnused alistusid ja edasi liiguti piiskopi järgmise pealinnuse Koknese suunas.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 21</ref> ▼
 
XVI sajandi algul, peapiiskop Jasper Linde ajal viidi linnuses läbi suured ümberehitus - ja kaasajastustööd.
 
[[1479]] hõivas ordu linnuse.
 
[[1522]] vallutas ordu uuesti Rauna.
 
▲[[1556]], 18. juunil alustas [[Liivi Ordu]] sõjategevust [[Riia peapiiskopipeapiiskop]]i vastu. Kõigepealt rünnati üht piiskopi pealinnust - Raunat [[Järva foogtifoogt]]i poolt 19. juunil. Linnuse külje all põletati maha alev. Linnusest avati tuli, aga ebatäpselt. 21. juunil toodi orduvägedele Võnnust 4 suurtükki - 2 poolkartauni ja 2 hädamadu - ja samal õhtul linnus alistus. 3 päeva viibisid orduisandad Raunas, 24. juunil liikusid orduväed edasi Dzerbenesse ja Vana - Piebalgale. Need väikelinnused alistusid ja edasi liiguti piiskopi järgmise pealinnuse Koknese suunas.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 21</ref> Linnust rüüstati ja ordumehed, olles hiljem sunnitud lossi maha jätma, süütasid selle.
 
1577 septembris vallutasid Rauna linnuse venelased Ivan IV Vassiljevitš Groznõi juhtimisel.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Rauna_piiskopilinnus"