Erütrotsüüt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
===Inimvere rakutüübid===
{{Vaata|Imetajate rakutüüpide loetelu}}
Inimvere valminud rakud koosnevad:
*valdava enamiku, umbes ¼, moodustavad erütrotsüüdid
*[[valgelible]]d ehk [[leukotsüüt|leukotsüüdid]] moodustavad tuhandiku erütrotsüütide arvukusest
26. rida:
Tavaolekus on nad [[kaksiknõgus]]ad kettad, millede kuju muutub (ka [[spektriin]]i toime), kui nad ringlevad suure ja väikese [[vereringe]] kaudu, teiste rakkude survel kergesti.<ref>Dudek 2011</ref>
*Läbimõõt: 57-8 μm (oleneb kasutavatest laboratoorsetest tehnikatest)
*Paksus: 1-2 μm
*Koostis: peamiselt vesi(ligi 70%), [[hemoglobiin]], [[rasv]]ad, suhkrud ja [[ensüüm]]id, [[vitamiinid]]<ref>Ledingham et al 2000</ref><ref>Weatherall et al ,19.1. 1983</ref>
*Ringlus: keskmiselt üks kord minutis (st 2 korda läbi südame ja kapillaaride)
*Elutsükkel: ringleb keskmiselt 100-120 päeva.<ref>Dudek 2011</ref> <ref>Ledingham et al 2000</ref>
83. rida:
 
===Erütrotsütopoees inimestel===
Erütrotsütopoees inimestel toimub diferentseerumata [[tüvirakk]]udest luuüdis, [[luuüdi]] [[vereliistak]]ud omakorda komplekteeritakse arvatavasti [[megakarüotsüüt]]idest, kuid selle täpset mehhanismi pole suudetud senini kirjeldada.<ref>Nienstedt et al 2011.</ref><ref>Ledingham et al 2000</ref><ref>Weatherall et al, 19.8,1983</ref>[[Proerütroblastid]]el (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles [[hemoglobiin]]i tootmiseks vajalikku [[ribonukleiinhape]]t, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid ehk eel-punalibled läbivad [[retikulotsüüdid|retikulotsüütideks]] arenemisel mitmeid [[rakugeneratsioon]]e enne kui nad liiguvad luudest vereringesse.<ref>Ledingham et al 2000</ref>
Punaverelibledeks muutuvad [[punane luuüdi|punase luuüdi]]rakud (norm. sisaldus on 20% punasest luuüdist) hakkavad tasapisi (norm täiskasvanul 2 milj/sek) täituma valguga [[hemoglobiin]]. Punased verelibled on rakud, millede loome käigus ei sünteesita [[DNA]]d ja [[RNA]]d, puudub [[mitokonder]] ja [[rakutuum]] ning paljunemisvõime.<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref><ref>Ledingham et al 2000</ref>
Punaste vereliblede [[Rakutuum|tuum]] peab rakust kaduma enne, kui [[rakk]] [[vereringe]]sse pääseb.
118. rida:
 
=====Vereproovi automaatuuring erütrotsüütidele ja referentsväärtused=====
Kaasaegsetes molekulaarbioloogia laborites teostatakse (mh ka haiguslike seisundite diagnoosimisel) mitmeid vere ja erütrotsüütide automaatuuringuid (ka radioaktiivse märgistusainega). Eesti Tervishoiusüsteemi kaudu kindlustatutele võidakse vajadusel teostada mitmeid hematoloogilisi analüüse, näiteks:<ref>Meditsiini terminite lühendeid 2007</ref><ref>Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu</ref>
 
Vereproovi uuringud (värvumise meetodil), millede käigus vaadeldakse erütrotsüütide suurust ja kuju muudavad praktiseerivatel arstidel inimese tervislikku seisundit ja diagnoosi selgitada.
Erütrotsüüte liigitatakse suuruse järgi peamiselt viide klassi:<ref>Weatherall et al ,19.1. 1983</ref>
*[[anisotsütoos]]- erütrotsüüdid on erineva suurusega
*[[isotsütoos]]-erütrotsüüdid on võrgse suurusega
*[[makrostütoos]]- suurpunaliblesus
*[[mikrotsütoos]]- erütrotsüüdid on väiksemõõtmelised (kuni 5 μm)
*[[poikilotsütoos]]- erütrotsüüdid on erineva kujuga.
 
Eesti Tervishoiusüsteemi kaudu kindlustatutele võidakse vajadusel teostada mitmeid hematoloogilisi analüüse, näiteks:<ref>Meditsiini terminite lühendeid 2007</ref><ref>Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu</ref>
 
'''Inimvere erütrotsüütide automaatuuring kontsentratsioonid ja referentsvahemikud'''
178. rida ⟶ 188. rida:
 
|}
 
Erütrotsüütide mahu määramine vereproovis ei anna mitte alati tulemuslikku pilti inimorganismis toimuvast, nii näiteks on erütrotsüütide maht normaalne [[rasedus]]e, [[tsirroos]]i, [[neerupõletik|nefriidi]] jms korral.<ref>Weatherall et al, 19.4, 1983</ref>
 
Erinevad laborid võivad kasutada mitmesuguseid mõõtühikuid näiteks saab punaliblede arvu väljendada kas :3,0-6,2 miljon/μL ja/või SI-ühikutes, norm täiskasvanu 3,0-6,2 x 10<sup>12</sup>/L).
Lisaks kasutatakse veel mitmeid laboriuuringuid: erütrotsütaarsete antikehade sõeltest (B-aRBC-g), erütrotsüüdid liikvoris (CSF-RBC),erütrotsüütide settekiirus (B-ESRw) jpt.
 
==Vaata ka==
205. rida ⟶ 217. rida:
 
==Kasutatud publikatsioonid==
*[[John GD.GJ. LedinghamWeatherall]], [[David A. Warrell]] ,[[John "ConciseG.G. Ledingham]], "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[20001983]], ISBN 0 19 262870 4.261159-3
*[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4.
*Meditsiinisõnastik. Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. Lk 8,151,338,342,627,649, [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7.
*[[Meditsiini terminite lühendeid]]. Koostaja [[Laine Trapido]], keeletoimetaja [[Katrin Hallas]]. AS [[Medicina]] [[2007]], ISBN 978-9985-829-79-0.
*[[Steven R. Goodman]]. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]]." The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome", Exp Biol Med, December 2007, vol. 232 ,no. 11, 1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156.[http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full Veebiversioon (vaadatud 07.05.2013)]
*[[Chernecky, C.C.]]. [[Casella, L.A.]]. [[Berger, B.J.]]. [[Jarvis,E.]]. [[Lee,D.]].[[Wren.K.]].[[Wren,T.L.]]. ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', Part 2: ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', ''[[Sanders Elsevier]] '', 5th ed, [[2008]], ISBN 978-1-4160-3704-0
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0.
[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4.
*[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]]. ''Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman.'', doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface , October 2012, vol. 9, no. 75, pages 2581-2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013]
*[[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]].''Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogilised uuringud''.[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/analueueside-aineregister/hematoloogilised-uuringudVeebiversioon (vaadatud 03.05.2013)]
*[[Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu]]. ”Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu”, VV määrus, 8. peatükk, [[Laboriuuringud, lahangud ja kudede transplantaadid]]
215. rida ⟶ 231. rida:
*[[Hemogramm]],[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/hemogramm.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] (pdf)
*[[Retikulotsüüdid]] ([[B-Ret]]), [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/RS/retikulotsyydid.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] (pdf)
*[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]]. ''Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman.'', doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface , October 2012, vol. 9, no. 75, pages 2581-2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013]
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0.
*[[Steven R. Goodman]]. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]]." The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome", Exp Biol Med, December 2007, vol. 232 ,no. 11, 1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156.[http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full Veebiversioon (vaadatud 07.05.2013)]
 
==Lisalugemist==
*[[Health Protection Agency]].''Report: Health effects of exposure to ultrasound and infrasound'' Documents of the Health Protection Agency. ''Radiation, Chemical and Environmental Hazards.''. 2008. [http://www.hpa.org.uk/webc/HPAwebFile/HPAweb_C/1265028759369 Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)] (pdf)
 
==Välisallikad==
226. rida ⟶ 239. rida:
*[[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]].''Tartu Ülikooli Kliinikumi vereanalüüsi kvaliteedi käsiraamat''. [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/attachments/060_060_veenivere_votmise_juhend.pdf Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)] (pdf)
*[[Unified Human Interactome]] ([[UniHI]]). ''An Entry Gate to the Human Protein Interactome''. [http://itb.biologie.hu-berlin.de/~futschik/publis/UniHI.Supplement.pdf Veebiversioon (vaadatud 07.05.2013)] (pdf)
 
 
{{commons|File:Erytrocyte deoxy to oxy v0.7.gif}}
 
 
[[Kategooria:Bioloogia]]