Adam Johann von Krusenstern: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
22. rida:
Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali [[polüneeslased|polüneeslaste]], Sahhalini [[ainud]]e ja [[nivhid]]e, [[Kodiaki saar]]e [[eskimod|eskimote]], [[Alaska]] [[indiaanlased|indiaanlaste]] ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale [[etnograafia|etnograafiliste]] kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning [[hoovus]]i, millega pandi alus uuele teadusharule: [[okeanograafia]]le. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel [[koordinaat]]e parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, [[neem]]e, [[laht]]e ja [[vulkaan]]i.
 
[[26. august]]il [[1806]] lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses [[1809]]–[[1812]] ja selle juurde kuuluvas [[atlasAtlas (kartograafia)|atlases]]es. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" ([[1823]]–[[1826]]) oli oma aja parim.
 
===Tegevus pärast ümbermaailmareisi===