Urartu: erinevus redaktsioonide vahel

Kuningriik kerkis esile [[9. sajand eKr|9. sajand]]i keskel eKr. Selle pealinn [[Tušpa]] asus Vani järve kaldal, ligikaudu samas asub tänapäeval [[Van (Türgi)|Vani]] linn. Urartu aegadest pärineb terve rida nüüdse Armeenia linnu. Nii rajas kuningas [[Argišti I]] 8. sajandil eKr kindluse [[Araks]]i jõe äärde tänapäeva [[Armavir (Armeenia)|Armaviri]]i, 782 eKr Armeenia hilisema pealinna [[Jerevan]]i, 785 eKr mainiti aga esmakordselt [[Džavahhethi]]t (Zabahha nime all). Urartu pindala oli umbes 520 000 km², ulatudes [[Kura jõgi|Kura jõest]] põhjas [[Taurus]]e eelmägedeni lõunas ning [[Eufrat]]i jõest läänes [[Kaspia meri|Kaspia mereni]] idas<ref>Mack Chahin "The Kingdom of Armenia" London: RoutledgeCurzon, 2001, p. 105.</ref>. Oma võimu tipul 743 eKr ulatus Urartu Põhja-Mesopotaamiast Lõuna-Kaukaasiani, hõlmates muuhulgas tänapäeva [[Gruusia]] ja Armeenia, ning jõudes läänes välja [[Vahemeri|Vahemereni]] hilisemas [[Kiliikia]]s. 8. sajandi lõpul saavutas [[Assüüria]] kuningas [[Sargon II]] võidu Urartu kuninga [[Rusa I]] üle. [[6. sajand eKr|6. sajand]]i algul eKr, mil [[Meedia]] purustas [[Babüloonia]] abiga Assüüria, vallutasid meedlased ka Urartu.