Puuteplaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
Puutepatja kasutatakse tavaliselt osuti juhtimiseks sõrme liigutamisega selle paneeli pinna peal. Puutepadjad võivad omada igasuguseid mõõtmeid, aga tavaliselt nad ei ületa 50 cm². Puutepadjad võivad olla nii ristküliku, ruudu kui ka ringi kujulised. Puutepadja juurde on üldjuhul paigutatud nupud, mis täidavad [[arvutihiir]]e nuppude funktsioone.
[[Apple]]'i toodete puhul kasutatakse nimetuse ''touchpad'' asemel tihti sõna '''''trackpad'''''.
== Ajalugu ==
[[Pilt:540c open.jpg|pisi|Apple Powerbook 500 seeria, millisel oli esimest korda paigaldatud puutepadi.]]
Enne puutepadja leiutamist kasutati sülearvutites seadmeid ''[[trackball]]'' ja ''[[trackpoint]]''. Aastal 1988 leiutas George E. Gerpheide sensorpaneeli ehk puutepadja (''touchpad''), mille hiljem litsentseeris firma Apple ja hakkas kasutama enda sülearvutites [[PowerBook]] alates aastast 1994. Tollest ajast on puutepadi kõige levinum osutusseade [[sülearvuti]]tes.
Varasemad [[Apollo Computers|Apollo]] lauaarvutid olid puutepadjaga klaviatuuri paremas servas.
Puutepadja arendus tõi turule veel ühe sarnase seadme nimega ''[[touchwriter]]''. See on veel kõrgema tundlikkusega paneel, mis saab edukalt töötada nii spetsiaalse pulga ([[stiilus]]e) rakendamisel kui ka sõrme ja isegi sõrmeküünega puutumisel. Selline paneel võimaldab inimestel sisestada andmeid harjunud meetodiga – kirjutades neid pastakaga. Lisaks võib seda kasutada graafikapiltide loomiseks ja allkirja sisestamiseks.<ref>[http://www.mari.ru/mmlab/home/kg/Lection2/6.html Touchpad ja trackpoint]</ref>
|