Aleksandr Ivanov (maalikunstnik): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
48. rida:
Kevadel [[1830]] suundus Aleksandr Ivanov välismaale. Peatunud lühiajaliselt [[Saksamaa]]l [[Dresden]]is, reisis ta edasi [[Itaalia]]sse. [[1831]]. aastal asus ta elama [[Rooma]]sse vene kunstnike kolooniasse, kus keskendus peamiselt maalimisele. Siiski külastas ta esimestel aastatel ka üht sealse vene kultuurielu keskust, [[1829]]. aastal Roomasse kolinud vürstinna [[Zinaida Volkonskaja]] salongi ja suhtles aktiivselt oma kaasõpilastega akadeemia päevilt, elades üsna lõbusat elu. Paljusid pikantseid detaile kirjeldas ta kirjavahetuses kunstnik [[Grigori Laptšenko]]ga, kellel lasi hiljem aga oma kirjad põletada.
Rooma perioodist on pärit mitmed joonistused ja maalid, mida säilitatakse tänaseni Rooma muuseumites ja galeriides. Jätkuvalt võlusid teda sel perioodil antiikmütoloogia ja [[Vana Testament|Vana Testamendi]] lood. Üks Ivanovi esimesi töid Roomas oli [[Michelangelo]] "Inimese loomise" kopeerimine. Perioodi suurteoseks kujunes aastatel [[1831]]–[[1834]] maalitud "[[Apollon|Apollo]], [[Hyakinthos]] ja [[Kyparis]] musitseerimas".
Rooma perioodi teisel-kolmandal aastal muutus Ivanovi elustiil oluliselt. Ta tõmbus enesesse ja muutus üha religioossemaks, hakates tundma ka kunstilises plaanis süvendatud huvi [[evangeelium]]i temaatika vastu. Ühes oma kirjas [[1833]]. aastast teatab ta kavatsusest luua maal Messiase ilmumisest inimestele, mis võttis tema jaoks kokku evangeeliumite sõnumi.
| |||