Redaktsioon: 20. mai 2013, kell 19:05 redigeeri Kriss123~etwiki (arutelu \| kaastöö) 60 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. mai 2013, kell 19:13 redigeeri eemalda Kriss123~etwiki (arutelu \| kaastöö) 60 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: [[File:Newtonringar1.png\|thumb\|Joonis 3. Valguse peegeldumine [[lääts]]e sisepinnalt ja murdumine [[lääts]]e ja klaasplaadi vahelisse õhukiilu]] [[File:Newton'sRing.jpg\|thumb\|Joonis 4. Newtoni rõngaste tekitav süsteem koosneb klaasplaadist, mille peale on asetatud tasakumer [[lääts]]]] Olgu meil kahest objekist koosnev optiline süsteem, millest üks on tasaparalleelne klaasplaat ja teine väga suure [[kõverusraadius]]ega tasakumer [[lääts]]. Kui valgus langeb süsteemile [[normaal]]isuunaliselt, peegeldub osa valgusest [[lääts]]e sisepinnalt, teine osa murdub õhukiilu, mis paikneb süsteemi osade vahel, ja [[peegeldumine\|peegeldub]] tagasi tasaparalleelselt plaadilt, millel [[lääts]] asub. Valguse läbitud [[teepikkus]] erinevate [[murdumisnäitaja]]tega ainetes põhjustab [[lainefront]]ide vahel [[faasivahe]], mis on määratud [[õhukiht\|õhukihi]] paksusega, [[murdumisnäitaja]] ~~''n''~~<~~sub~~math>1n_1</~~sub~~math> ja samuti saab tekkida faasivahe {{<math>\frac~~\|''&~~{\lambda~~;''\|~~}{2}}</math> valguse [[peegeldumine\|peegeldumisel]] optiliselt tihedamalt keskkonnalt. Süsteemist väljunud kiired [[interferents\|interfereeruvad]], moodustades heledate ja tumedate kontsentriliste rõngastega [[interferents]]mustri. Sarnane efekt võib esineda ka pindade vahel, mis ei ole [[sfääriline\|sfäärilised]], kuid siis pole näha [[sümmeetriline\|sümmeetrilisi]] rõngaid. [[Faasivahe]] :<math>\delta = \frac { 2\pi}{ \lambda_0(2dn_1+\frac {\lambda}{2})} = m2\pi,\,</math>, 18. rida: Süsteemi [[sümmeetria]]teljel puutuvad kokku tasakumer [[lääts]] ja klaasplaat ning tänu sellele õhukiht vaadeldavas piirkonnas puudub täielikult. [[Murdumisnäitaja]] on konstantne kogu läbitud tee jooksul ning valgus pääseb otse läbi ilma tagasipeegeldumata ja [[interferents]]i ei saa tekkida. Valgust ei peegeldu tagasi ja pealt poolt vaadates paistab tume laik. *'''2.''' Kui läbitava õhukihi paksus on väga väike võrreldes kasutatava valguse [[lainepikkus]]ega: [[Valguslaine]] käik toimub klassikalise teooria kohaselt, ehk esimene laine peegeldub tagasi [[lääts]]e alumiselt pinnalt ilma [[faasinihe\|faasinihketa]] ja teine peegeldub tagasi peale õhuvahe läbimist [[faasivahe]]ga λ/<math>\frac{\lambda}{2}</math> (sest suurema [[murdumisnäitaja]]ga keskkonnalt peegeldub valgus tagasi sellise [[faasivahe]]ga). Kuna õhuvahe on nii väike, et sellest märgatavat täiendavat [[faasinihe]]t tekkida ei saa, on kahe kiire vahel vaid λ/<math>\frac{\lambda}{2}</math> [[faasivahe]], mis tähendab destruktiivset [[interferents]]i. '''Newtoni rõngaste''' abil on võimalik määrata, kui kvaliteetselt on tasakumer või tasanõgus [[lääts]] valmistatud, sest iga [[defekt]] [[lääts]]e pinnal põhjustab tekkivatel [[interferents]]irõngastel eba[[sümmeetria]]t. 25. rida: :<math> R^2 = (R-d)^2+r^2_m,\,</math>, kus R on klaasplaadi [[kõverusraadius]], r on tekkiva m’nda rõnga [[raadius]] tsentrist ja d on kahe plaadi vahelise õhukihi paksus antud raadiuse korral. Arvestades, et liige <math>d^2</math> on võrreldes teiste liikmetega oluliselt väiksem võib jätta selle arvestamata. m’nda tumeda rõnga raadiuse saab leida seosest :<math> r^2_m=2Rd,\,</math> Läätse ja klaasplaadi vaheline kaugus on avaldatav valguse käiguvahest

Newtoni rõngad: erinevus redaktsioonide vahel