Newtoni rõngad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
[[File:Newtonringar1.png|thumb|Joonis 3. Valguse peegeldumine [[lääts]]e sisepinnalt ja murdumine [[lääts]]e ja klaasplaadi vahelisse õhukiilu]]
[[File:Newton'sRing.jpg|thumb|Joonis 4. Newtoni rõngaste tekitav süsteem koosneb klaasplaadist, mille peale on asetatud tasakumer [[lääts]]]]
Olgu meil kahest objekist koosnev optiline süsteem, millest üks on tasaparalleelne klaasplaat ja teine väga suure [[kõverusraadius]]ega tasakumer [[lääts]]. Kui valgus langeb süsteemile [[normaal]]isuunaliselt, peegeldub osa valgusest [[lääts]]e sisepinnalt, teine osa murdub õhukiilu, mis paikneb süsteemi osade vahel, ja [[peegeldumine|peegeldub]] tagasi tasaparalleelselt plaadilt, millel [[lääts]] asub. Valguse läbitud [[teepikkus]] erinevate [[murdumisnäitaja]]tega ainetes põhjustab [[lainefront]]ide vahel [[faasivahe]], mis on määratud [[õhukiht|õhukihi]] paksusega, [[murdumisnäitaja]] ''n''<submath>1n_1</submath> ja samuti saab tekkida faasivahe {{<math>\frac|''&{\lambda;''|}{2}}</math> valguse [[peegeldumine|peegeldumisel]] optiliselt tihedamalt keskkonnalt. Süsteemist väljunud kiired [[interferents|interfereeruvad]], moodustades heledate ja tumedate kontsentriliste rõngastega [[interferents]]mustri. Sarnane efekt võib esineda ka pindade vahel, mis ei ole [[sfääriline|sfäärilised]], kuid siis pole näha [[sümmeetriline|sümmeetrilisi]] rõngaid.
[[Faasivahe]]
:<math>\delta = \frac { 2\pi}{ \lambda_0(2dn_1+\frac {\lambda}{2})} = m2\pi,\,</math>,
18. rida:
Süsteemi [[sümmeetria]]teljel puutuvad kokku tasakumer [[lääts]] ja klaasplaat ning tänu sellele õhukiht vaadeldavas piirkonnas puudub täielikult. [[Murdumisnäitaja]] on konstantne kogu läbitud tee jooksul ning valgus pääseb otse läbi ilma tagasipeegeldumata ja [[interferents]]i ei saa tekkida. Valgust ei peegeldu tagasi ja pealt poolt vaadates paistab tume laik.
*'''2.''' Kui läbitava õhukihi paksus on väga väike võrreldes kasutatava valguse [[lainepikkus]]ega:
[[Valguslaine]] käik toimub klassikalise teooria kohaselt, ehk esimene laine peegeldub tagasi [[lääts]]e alumiselt pinnalt ilma [[faasinihe|faasinihketa]] ja teine peegeldub tagasi peale õhuvahe läbimist [[faasivahe]]ga λ/<math>\frac{\lambda}{2}</math> (sest suurema [[murdumisnäitaja]]ga keskkonnalt peegeldub valgus tagasi sellise [[faasivahe]]ga). Kuna õhuvahe on nii väike, et sellest märgatavat täiendavat [[faasinihe]]t tekkida ei saa, on kahe kiire vahel vaid λ/<math>\frac{\lambda}{2}</math> [[faasivahe]], mis tähendab destruktiivset [[interferents]]i.
 
'''Newtoni rõngaste''' abil on võimalik määrata, kui kvaliteetselt on tasakumer või tasanõgus [[lääts]] valmistatud, sest iga [[defekt]] [[lääts]]e pinnal põhjustab tekkivatel [[interferents]]irõngastel eba[[sümmeetria]]t.
25. rida:
:<math> R^2 = (R-d)^2+r^2_m,\,</math>,
kus R on klaasplaadi [[kõverusraadius]], r on tekkiva m’nda rõnga [[raadius]] tsentrist ja d on kahe plaadi vahelise õhukihi paksus antud raadiuse korral.
Arvestades, et liige <math>d^2</math> on võrreldes teiste liikmetega oluliselt väiksem võib jätta selle arvestamata. m’nda tumeda rõnga raadiuse saab leida seosest
:<math> r^2_m=2Rd,\,</math>
Läätse ja klaasplaadi vaheline kaugus on avaldatav valguse käiguvahest