'''Kriminoloogia''' on teadus, mis uurib kuritegevust, selle seisundit ühiskonnas, struktuuri, dünaamikat ja põhjusi, kuritegevust soodistavaidsoodustavaid tegureid, kurjategija isiksust, ning kuritegevuse ennetamise viise ja vahendeid sedavõrd, kuivõrd need ei ole seoses isiku kriminaalõigusliku vastutusega. Kriminoloogia kasutab [[õigusteadus]]e, [[sotsioloogia]], [[filosoofia]], [[majandusteadus]]e, [[psühholoogia]], [[pedagoogika]] jmt. teaduste andmeid.<ref> Eesti Entsüklopeedia, nr. 5, Tallinn 1990, (lk. 145) </ref>
Mõiste "kriminoloogia" on tuletatud sõnades ''crimen'' (ladina k. -– süütegu, üleastumine) ja ''logos'' (kreeka k. -– õpetus) ning kujutab oma esmases tähenduses teadust [[kuritegevus]]est. Kuigi kuritegevuse ning sellega seotud karistuste kohta on arvamusavaldusi ja teooriaid ka [[antiikAntiikaeg|antiikajast]]ajast, on kuritegevust ning sellega seondud nähtusi süstemaatiliselt uuritud alles [[19. sajand]]ist. Väga kaua on kriminoloogiat peetud [[sotsioloogia]] või [[õigusteadus]]te haruteaduseks, kuid alates [[20. sajand]]i teisest poolest on kriminoloogia kui teadus liikunud iseseisvumise poole. Tänapäeval peetakse kriminoloogiat [[interdistsiplinaarseks teaduseks]], mille [[uurimisprobleem]]ideks on nii kurjategijatega seotud probleemid (näiteks [[geneetika]] ja [[psüühika]]), kuritegevuse sotsiaalsed tegurid (näiteks [[toimetulekuprobleem]]id ja [[subkultuur]]id] ja kindlad kuriteoliigud (näiteks [[rööv]]imised ja [[küberkuritegevus]]). Samuti on süvenenud teadlaste huvi kuritegevuse kontrolli vastu, mistõttu uuritakse rohkem [[vangla]]te ja [[vangistus]]ega seonduvat (näiteks [[prisonisatsioon]] ja vanglale alternatiivsed karistused).<ref> [[Uuno Traat]], [[Anna Markina]]. [[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17333/9985670868.pdf?sequence=1 "Üldkriminoloogia, (I) "]], Tallinn 2003, (lk. 4-54–5)</ref>
