Kusepõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
'''Kusepõis''' (''urinary bladder'') on enamikel [[inimene|inimestel]] ja paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]]
==Kusepõie genees==
Elundit on täheldatud juba mõnedel kaladel. [[Kahepaiksed|Kahepaiksetel]] ja [[roomajad|roomajatel]] (kelledel on kusepõis nagu [[sisalikulised]]) on kusepõis klassifitseeritud [[kloaagi väljasopistusena.<ref>www.britannica.com</ref>
==Kusepõie anatoomia==
===Kusepõie asend===
====Inimesel====
Inimkehas asetseb kusepõis, normaalasendis, [[häbemeliidus]]e (ehk [[sümfüüs]]i) ees.<ref>Roosalu,lk 130,2010</ref><ref>Lepp,lk 410 2013</ref>Täitudes kusepõie asend muutub.
Kusepõie taga asetsevad:
*
*
=== Kusepõie kuju ===
Kusepõiel eristatakse :<ref>Roosalu,lk 130–131,2010</ref><ref>Lepp,lk 410 2013</ref><ref>Ernits et al 2013</ref>
*[[kusepõietipp]]u (''apex vesicae urinariae'')
*[[kusepõiekeha]] (''corpus vesicae urinariae'')
17. rida ⟶ 21. rida:
*[[kusepõiekael]]a (''cervix vesicae'').
===Kusepõie
Kusepõie sein koosneb inimestel ja paljudel selgroogsetel seest väljapoole [[limaskest]]ast,
==== Kusepõie seina lihaskest ====
Kusepõie seina suubuvad paarilise [[kusejuha]] suudmed. [[Kusemine|Urineerimise]] ajal [[kusitisulgur]] lõõgastub ja põieseina [[lihaskest]] kontraheerub, mis tingib põie tühjenemise, seetõttu nimetatakse põie lihaskesta ka koondnimetusega [[kuseväljutajalihas]].<ref>Lepp, lk 411, 2013</ref>
==== Kusepõiekaela piirkond ====
Kusepõiekaelas, mis asub kusepõie ahenevas allosas ja millest saab alguse [[kusiti]], moodustub välimisest [[pikilihaskiht|pikilihaskihist]] [[sisemine kusitisulgur]] (ka [[sisemine kusitisuistik]]), mille talitlus ei allu tahtele ja sulgeb iseseisvalt sisemise [[kusitisuue|kusitisuudme]].<ref>Roosalu,lk 131,2010</ref><ref>Lepp, lk 411, 2013</ref><ref>Ernits et al 2013</ref>
==== Kusepõie maht ja tühjenemine ====
Kusepõie maht (ka funktsioonid) on loomaliigiti erinevad, inimesel kesmiselt veerand kuni pool liitrit.<ref>Lepp, lk 411, 2013</ref>Täitunud kusepõis käivitab tavaliselt [[kusemisrefleks]]i.<ref>Nienstedt et al, lk 370, 2011</ref>Loomad aga kasutavad kusepõit ja selle sisu ka suhtlemisvahendina nn "märgistamine" (koertel, kassidel territooriumi märgistamine jpm).
Kusepõit innerveerivad nii sümpaatiline kui parasümpaatiline närvisüsteem ja mitmed arterid, samuti toimub kusepõiest lümfi äravool.<ref>Ernits et al 2013</ref>
=== Kusepõie haiguslikud seisundid ===
Inimestel võib esineda mitmeid kusepõie haiguslikke seisundeid, nagu infektsioonid, spasmid, [[kusepõiekivitõbi]], [[kusepõiepõletik]]ud, [[kusepeetus]],[[kusepidamatus]] ([[rõhkinkontinents]], [[sundinkontinents]], [[ülevooluinkontinets]] jt), kusepõie kasvajad jpm.<ref>Meditsiinisõnastik, 2004</ref>
{{pooleli}}
== Vaata ka ==
56. rida ⟶ 63. rida:
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.
* [[Franz-Viktor Salomon]]: ''Nervensystem, Systema nervosum''. – Salomon/Geyer/Gille (toim). ''Anatomie für die Tiermedizin''. Enke, Stuttgart 2004, lk 376-378. ISBN 3-8304-1007-7 [http://books.google.ee/books?id=dXN45pzUWX8C&printsec=frontcover&dq=intitle:Anatomie+inauthor:Salomon&hl=et&sa=X&ei=AmSWUd3mCu_40gW544HoCA&redir_esc=y#v=onepage&q&f=true Google'i raamat]
*E.Ernits, E.Nahkur, '' Koduloomade anatoomia'', lk 223-235, [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/619820/urinary-bladder Sissekanne saidil www.britannica.com (vaadatud 20.05.2013)]
|